Eesti elanikud on oma seltskondliku eluga mõnevõrra vähem rahul kui Euroopa Liidu elanikud keskmiselt, kuid Balti riikide võrdluses kõige rahulolevamad, selgub Euroopa elukvaliteedi uuringust. Muuhulgas on küll vähenenud sotsiaalne suhtlus, kuid omavaheline usaldus pidevalt suurenenud.
Euroopa elukvaliteedi uuringu põhjal on oma seltskondliku eluga rahulolevaimad Taani, Austria ja Küprose elanikud. Kõige madalama hinnangu oma seltskondlikule elule on andnud Bulgaaria, Läti, Poola ja Leedu elanikud, kirjutab statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja asetäitja Jaanus Heinsar statistikablogis.
Sotsiaalne suhtlus (kohustustevaba suhtlemine sõprade, sugulaste ja töökaaslastega) on kõige aktiivsem Portugalis, Norras ja Hollandis, kõige madalamad on näitajad Eestis, Poolas ja Ungaris.
Enamiku riikide puhul on näha tendentsi, et sotsiaalse suhtlemise sagedus on aastatega vähenenud. Eriti ilmekalt tuleb see esile Eesti puhul – kui 2006. aastal suhtles oma sõprade, sugulaste ja kolleegidega iga päev või mitu korda nädalas ligi 40 protsenti vastanutest, siis 2010. aastal 27 protsenti.
Eesti elanikel on märksa vähem inimesi, kellega oma intiimsetest ja isiklikest probleemidest rääkida.
Kaasinimeste usaldamise poolest jäävad Eesti elanikud positiivselt silma – usaldus on olnud kogu aeg suhteliselt suur ja üldine trend on samuti positiivne.
Kõige rohkem usaldavad inimesed üksteist Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. Eestlased on hakanud kaasinimesi rohkem usaldama, kuid võrreldes teiste Euroopa riikide elanikega oma isiklikest asjadest väga rääkida ei taha või vajavad lähedastes kontaktides suuremat usaldust.
Kõige rohkem on inimesi, kellel on võimalik isiklikel teemadel kellegagi rääkida, Šveitsis ja Saksamaal (üle 96 protsendi vastanutest) ning kõige vähem Slovakkias, Eestis ja Prantsusmaal (83–86 protsenti vastanutest).
Mõnevõrra üllatav on asjaolu, et võrreldes Euroopa riikide keskmisega on Eesti elanikel märksa vähem inimesi, kellega oma intiimsetest ja isiklikest probleemidest rääkida. Üks põhjusi võib olla eestlaste vähene soov oma isiklikke asju teistega arutada.
Sotsiaalsed suhted parandavad elukvaliteeti mitmel viisil. Esiteks, need inimesed, kellel on rohkem sotsiaalseid kontakte, on oma eluga reeglina rohkem ka rahul, sest paljud inimese jaoks meeldivad tegevused on seotud suhtlemisega. Teiseks, sotsiaalsetest kontaktidest on inimesele reaalset kasu – nende abil on võimalik näiteks lihtsamini tööd leida.
Samuti on leitud, et laialdaste ja toetavate sotsiaalvõrgustikega inimestel on üldjuhul parem tervis, nad elavad tavaliselt kauem ning töötavad suurema tõenäosusega kui need, kellel selliseid võrgustikke ei ole. Tänapäeval ei nõua suhtlus enam ainult inimeste füüsilist kohalolekut, vaid see saab toimuda ka posti, telefoni või sotsiaalmeedia vahendusel. Kuigi otsest seost on raske välja tuua, võib suure tõenäosusega väita, et parem on nende inimeste elukvaliteet, kes on oma seltskondliku eluga rohkem rahul.