Justiitsministeerium esitas möödunud aastal Eestisse tagasitoomise taotluse üheksa lapse kohta viiele riigile. 2008. aastal tuli taotlus esitada seitsme ning aasta varem kolme lapse kohta.
Eesti taotles mullu üheksa lapse tagasitoomist välismaalt
8. juuni 2010, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja sõnul on rahvusvahelise lapserööviga tegu juhul, kui üks vanem on teise nõusolekuta asunud lapsega elama välismaale. Need juhtumid eeldavad tihti nii külastusõiguse kui ka hooldusküsimuse lahendamist.
«Eesti on ühinenud 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapseröövi konventsiooniga. Selle konventsiooni toel saab lapsevanem, kes pole andnud nõusolekut laps riigist ära viia, taotleda lapse tagasitoomist,» selgitas Laurendt-Hanioja.
Konventsiooni eesmärk on tuua laps tagasi selleks, et kohus saaks arutada tema hooldusõigust ja elukohta puudutavaid küsimusi.
«Lapse tagastamine ei tähenda, et laps võetakse sellelt vanemalt ära, kes ta teise riiki viis. Lapsevanem naaseb koos lapsega alalise elukoha riiki ja alles sealne kohus määrab kindlaks hooldusõiguse,» kinnitas Laurendt-Hanioja.
Tema sõnul töötab justiitsministeerium siin abistaja ja vahendaja rollis. «Kui laps on Eestist minema viidud, saadame meie vanema avalduse alusel lapse tagastamise taotluse vastavasse riiki, kuid selle, kas laps tagastatakse või mitte, otsustab sealne kohus.
Vastupidises olukorras – kui teine riik taotleb Eestilt lapse tagastamist – kontrollib justiitsministeerium taotluse õigsust ja püüab saavutada seda, et laps ja vanem pöörduksid tagasi senise elukoha riiki, ning kui see ei anna tulemust, edastab materjalid kohtule.»
Laurendt-Hanioja lisas, et teiste riikide taotluste korral pöördub ministeerium ka kohaliku lastekaitsetöötaja poole, et selgitada välja lapse olukord ja saavutada lapse vabatahtlik tagasiviimine.
«Selline rahumeelne lahendus traumeerib kõiki osalisi kindlasti kõige vähem, kuid veel parem oleks lahendada lapse hooldusõiguse ja külastusõiguse küsimused enne lapsega lahkumist.»
Möödunud aastal taotles justiitsministeerium kolme lapse tagasitoomist Suurbritanniast, kaht last küsiti tagasi Rootsist ja Soomest ning üht Hispaaniast ja Saksamaalt. Eestisse saabus samal ajal kahe lapse tagastamise taotlus Suurbritanniast.
Laurendt-Hanioja sõnul on aastatepikkused kogemused näidanud, et pooltel sellistel juhtumitel pöördub lapsega riigist lahkunud vanem tagasi alalise elukoha riiki, et hooldusküsimus lahendada.