Inimesed on hakanud kahtlema demokraatliku süsteemi ja selle institutsioonide tulevikus. Nad umbusaldavad poliitikuid. Sõltumatutel (partei)liikmetel on vähem ruumi. Parteid ei vaidle enam parteidega. Eeldatakse, et valimisprogramm on loetelu lubadustest, mis hääle andmise eest hiljem täidetakse. Poliitiliseks võtmesõnaks on kasv.
Poliitiliste debattide rõhuasetus on kandunud inimestelt majandusele. Inimestel on raske, kui mitte võimatu pääseda otsuseid langetava ametniku jutule. Kaks kolmandikku inimestest arvab, et neil pole piisavalt sõnaõigust selles, kuidas valitsus riiki juhib. Avaldatakse üha enam artikleid ja peetakse kõnesid teemal, kuidas kaasata inimesi senisest enam valitsuse otsustamistesse ja võimaldada neil teatud otsuste langetamisel osaleda.