Eile keemia riigieksamit sooritanuid üllatasid ülesanded, mis ka õpetajate hinnangul olid eelmistest aastatest keerukamad. Ühe ülesande sõnastus jättis mitmed õpilased arvamusele, et sellele lahendust leida ei olegi võimalik.
Paldiski Gümnaasiumi keemiaõpetaja Kert Martma sõnul oli keemia eksam üldjoontes üllatavalt raske. Õpetaja sõnul nimetasid tema staažikamad kolleegid seda isegi seni raskeimaks keemiaeksamiks.
Martma sõnul on üllatav, et olukorras, kus keemia õppemahtu tahetakse vähendada, nii raske eksam koostatakse. Ta tõi näiteks keemilist vooluallikat ja elektrolüüsi puudutavad küsimused – teemad, mida tema sõnul keskkoolis põgusalt puudutatakse.
Eriliseks pähkliks osutus aga küsimus, milles Martma sõnul tuli õpilastel justkui loetelust leida isomeer. «Lahendasime seda neljakesi aga meie isomeeri sealt ei leidnud. Võtsime ühendust ka eksamikomisjoniga ning nemadki seda ei leidnud, kuid selgitasid siis, et õpilasel tuli ise antud andmete põhjal vajalik isomeer leida ja vastusesse kirjutada,» rääkis Martna.
Küsimus külvas eksami tegijate seas segadust ning mitmed lõputööga kokku puutunud saatsid täna Postimehele vihjeid, justkui oleks eksamis olnud lahendamatu küsimus.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse infojuhi Madli Leikopi kinnitusel siiski lahendamatuid ülesandeid eksamtöös ei olnud. Ta ei osanud täpsemalt kommenteerida ka nimetatud isomeeri leidmise küsimust, kuid kinnitas, et kõik ülesanded kontrollitakse korralikult enne eksamit üle, et ei oleks arusaamatusi.
Eksami raskusastme koha pealt ütles Leikop, et täpsemalt saab seda eelnevate aastatega võrrelda siis, kui tulemused on teada. Tänase päeva jooksul tema sõnul eksamikeskus koolidelt selle kohta tagasisidet ei saanud.
Ka eksami tegijate esimesed kommentaarid internetifoorumites keskendusid sellele, et ülesanded olid üllatavalt rasked. Mitmed õpilased tunnistasid, et teevad eksami ilmselt järgmisel aastal uuesti.
Paldiski kooli keemiaõpetaja Martma sõnul on tema oma õpilastele soovitanud enne lahendada ära ülesanded, millega jänni ei jääda. Seega arvas ta, et ka nimetatud isomeeri-küsimus ei oleks arukalt eksamit sooritanud õpilase lõputööd nurjanud.
«Küll aga olid eksami sooritamiseks ette nähtud aja lõppedes oma töö ära andnud vaid vähesed. Enamasti kasutati ära kogu aeg, mitte nagu varasematel aastatel,» tõi Martma veel ühe näite eksami keerukusest.
