Helmen Kütt: kui ma valdkonda ei tunneks, muretseksin vähem

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Helmen Kütt.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tulevane sotsiaalhoolekande minister Helmen Kütt ütles Postimehele antud intervjuus, et on enam kui 20 aasta jooksul sotsiaaltööga kokku puutununa valdkonnaga hästi kursis ja oleks uude ametisse asudes vähem ärev, kui ta oma tööpõldu nii põhjalikult ei tunneks.

Kui kaua kaalusite ministrikoha vastu võtmist?

See oli selles mõttes raske otsus, et ma tean kui paljusid inimesi see puudutab ja kui raske töö on sotsiaaltöö. Samas on sotsiaaltöö maailma ilusaim töö. Mul ei olnud pikalt aega kaaluda, ettepanek tehti esmaspäeval ja vastuse andsin teisipäeval. Aga tööd ma ei karda ja loodan väga head koostööd Urmas Kruusega (tulevane töö- ja tervishoiuminister – toim.), kuna kahe ministri valdkonna vahel on kokkupuutepunktid nii suured.

Mul on suur austus selle valdkonna ja inimeste vastu, kes seda rasket tööd teevad. Tean seda valdkonda ja ka seda, mida tähendab koostöö omavalitsustega. Ei ole päris normaalne, et me kõik maksame ühepalju maksu, aga teenuste hulk ja võimalused on ääremaadel pea olematud ning riik ütleb, et omavalitsus on paha ega loo neid. Tegelikult tahab iga omavalitsus väga oma inimesi aidata, aga tihti puuduvad selleks võimalused ja kui külas elavad vaid pensionärid ja töötud, on väga keeruline sinna teenuseid luua.

Võrreldes Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega on sotsiaalhoolekandes palju muutunud, aga hästi olulised otsused on alles ees ja kui vaadata Euroopa Liidu rahade perspektiivi aastatel 2014-2020, siis tuleb teha tarku otsuseid, mis oleksid Eestile edasiviivad ka pärast selle raha lõppemist ja mitte loota vaid sellele, et Euroopa Liidu raha lahendab kõik.

Tähtsaid lahendust ootavaid küsimusi on selles valdkonnas palju, aga mis on kõige kiiremini tähelepanu nõudvad valupunktid?

Homme kohtume Urmas Kruusega esimest korda ja räägime kindlasti oma koostöö selles osas läbi, aga praegu näen ma hästi suurt väljakutset töövõime reformi läbiviimises, mis on kindlasti mõlema ministri töö.

Koalitsioonileppesse sai ka kirja, et Eesti keskmine pension oleks jätkuvalt tulumaksuvaba ja need otsused on juba vastu võetud.

Minu meelest on suurepärane, et uuest aastast tõuseb nii universaalne kui vajaduspõhine lastetoetus, samuti ka kolmanda ja enama lapse toetus. 2015. aastast loetakse toimetulekutoetuse arvutamisel  lapsed nüüd koefitsiendiga 1,0 mitte aga 0,8 nagu varem.

Ja kui on öeldud, et koalitsioonilepingus ei ole ringiraha, siis kui universaalne lastetoetus tõuseb 19 eurolt 45 peale, siis kindlasti osad pered kasutavad seda ka ringirahaks. Eelmise koalitsiooni poolt oli ringiraha planeeritud 130 eurot aastas, mis teeb veidi üle 10 euro kuus. Praegu tõuseb lastetoetus 26 eurot kuus. Need on head otsused.

Ja ka gümnaasiumi koolitoit on praegu kõrvale jäänud – kui laps põhikoolis on, saab ta süüa, aga gümnaasiumis on see olnud vanemate kulu.

Kindlasti on minu haldusalas tulemas ka lasteaiakohtade programmi väljatöötamine.

Minu meelest algab kõik heast koostööst ja ma usun, et Urmas Kruuse on senise Tartu linnapeana väga hästi kursis ka omavalitsuste võimalustega ja me räägime ühist keelt.

See on väga pikk loetelu. Kui palju sellest loodate järgneva 11 kuuga ära teha?

Neist punktidest, mis koalitsioonileppesse kirja said, jõustuvad paljud 1. jaanuaril 2015, need saavad kindlasti tehtud. Kindlasti ei tööta ma sellise ajaperspektiiviga, et mul ongi aega 11 kuud, vaid töötan täpselt nii nagu siis, kui mul oleks aasta, kaks või kolm. Ma ei ole seda tüüpi, kes arvaks, et enne mind pole kedagi ja pärast mind ei tule midagi – tahan, et mu tööd oleks hea üle anda.

Tulin ka riigikokku kindla sooviga sotsiaalvaldkonnas midagi teha, minu südameasi on kogu aeg olnud omastehooldusega seonduv. Ma olen kogu aeg unistanud, et sotsiaalvaldkonna asjad poleks mitte erakonnapoliitilised, vaid sotsiaalpoliitilised. Ja vaatamata sellele, et ma pole verinoor, usun ma, et see on võimalik ja otsin alati koostööd üle erakondade.

Ega tervise- ja tööminister Urmas Kruuse teie tööd dubleerima hakka?

Riigieelarvest läheb sotsiaalministeeriumile 40 protsenti, pluss veel täiendavad summad Euroopa Liidult. Tervishoid ja töö on praegu pooleli oleva töövõime reformi juures hästi olulised valdkonnad. Kui vaadata, kui palju Euroopa Liidu raha suunatakse tervishoidu, siis ma arvan, et meil kahel on tööd rohkemgi ja enne lõppeb tegija kui töö. Mure on vaid selles, et aeg on lühike ja see valdkond on ääretult raske. Iga valesti tehtud liigutus mõjutab paljude inimeste elu.

Senine töö

Sotsiaaltöö magistrikraadiga Helmen Kütt on selles valdkonnas nii vabatahtliku kui palgatöölisena üle 20 aasta tegev olnud. Muuhulgas on ta olnud Viljandi abilinnapea, sotsiaalnõunik ja sotsiaalameti juhataja, töötanud maakonna sotsiaalametis, olnud Viljandi haigla sotsiaaltöötaja ning Eesti Punase Risti sekretär. Kütt kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja on praeguse riigikogu liige.

Riigikogus viis Kütt opositsioonipoliitikuna läbi enda algatatud seadusemuudatuse, millega kustutatakse sügava puudega laste vanemate õppelaen. Tema algatusel arutati riiklikult tähtsa küsimusena omastehooldusega seonduvat.

 
Tagasi üles