Eesti-Läti uue kõrgepingeliini trassi asukohta hakatakse paika panema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu ja Viljandi maavalitsused, elektrisüsteemihaldur Elering ning Ramboll Eesti sõlmisid märtsi keskel töövõtulepingu Kilingi-Nõmme–Riia TEC II 330 kilovoldi (kV) õhuliini maakonnaplaneeringu koostamiseks ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) läbiviimiseks. Lepingu kohaselt peab planeering valmima järgmise aasta kevadeks, teatas ettevõte.
Eesti territooriumil läbib Kilingi-Nõmme–Riia TEC II elektriliin kava järgi Saarde ja Abja valdu. Liini täpne asukoht määratakse Viljandi ja Pärnu maakondade maakonnaplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse kõrgepingeliini kui joonehitise trassi asukoha valimiseks planeerimisseaduses sätestatud erisustega.
Planeeringu lähteseisukohtade ning KSH programmi tutvustamine on kavandatud juba tänavu mais, eskiislahenduse tutvustus suvel ning esialgne planeeringulahendus peab valmima aasta lõpuks. Kõikide planeerimisetappide käigus toimuvad ka avalikud arutelud Abja ja Saarde valdades, et tutvustada planeeringulahendust kohalikele elanikele.
Planeeritav Kilingi-Nõmme–Riia TEC II elektriliin laiendab koos Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV liiniga kogu Eesti elektrivarustuse tagamiseks olulist 330 kV elektrivõrku ning moodustab Eesti elektrimajanduse arengukavas ettenähtud Eesti-Läti uue 330 kV elektriühenduse.
Uuel ühendusel on oluline julgeolekupoliitiline tähendus Eestile ja teistele Baltimaadele – ülekandeliini olemasolu on tehniliseks eeltingimuseks Balti riikide lahtiühendamisel Venemaa elektrisüsteemist ning liitumisel Mandri-Euroopa sagedusalaga.
Uus 330 kV õhuliin likvideerib «pudelikaela» Eesti-Läti piiril, tõstes riikidevahelist ülekandevõimsust 500-600 megavati võrra. Ühendus loob transiitkoridori Eesti-Soome ühenduse Estlink 2 ja Leedu-Rootsi ühenduse NordBalt jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast. Lisaks tagab õhuliin liitumisvõimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis.