Täna toimunud konverentsil «Miks Eesti naine ei sünnita?» otsiti vastust küsimusele, miks lükkavad Eesti noored laste saamist järjest kaugemale tulevikku või otsustavad lapsi üldse mitte saada. Mitmetes ettekannetes jäi kõlama, et riiklikest toetustest olulisem on just pere ja hea paarisuhe, mis annab naistele kindluse ja paneb neid rohkem lapsi tahtma.
Konverentsil «Miks Eesti naine ei sünnita?» tõusis keskmesse perekonna tähtsus
28. märts 2014, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil võtsid sõna majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, Harju maavanem Ülle Rajasalu, riigikogu liikmed Mailis Reps, Maret Maripuu, Indrek Saar ja Urmas Reinsalu, naistearst Ferenc Szirko, psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild ning kirikujuht Meego Remmel.
Kruuse sõnul on laste juurdekasv riiklikult tähtis küsimus, mis tagab Eesti riigi ja rahva püsimajäämise, ning sellega seotud probleemidest tuleb rohkem rääkida.
«Loomulikult ei ole küsimuse all üksnes laste saamine, vaid see, et lapsed kasvaksid ka turvalises ja pereväärtusi hindavas keskkonnas, kus neil on olemas mõlemad vanemad. Tänase väljarände valguses, kus Eestist lahkuvad paljud noored mehed-naised või käib vähemalt üks vanematest püsivalt välismaal tööl, on uute töökohade loomine ja majandusliku võrdsuse kasvatamine ilmselt peamine, mis motiveeriks noori enam Eestisse jääma ja siin ka peret looma,» märkis Kruuse.
Naistearst Szirko osutas, et kui 1990. aastatel jäi esmasünnitaja vanus 22 ja sünnitajate keskmine vanus 25 eluaasta juurde, siis praegu on esmasünnitaja keskmine vanus tõusnud juba üle 25 ja sünnitajate keskmine vanus ligineb 30 aastale.
Tema sõnul on selle põhjuseks arusaadavalt soov kasvatada lapsed üles majanduslikult turvalisemas keskkonnas, kui vanemail on juba olemas piisav töökogemus, oma kodu ja kapital laste kasvatamiseks. «Ei saa väita, et vastutustundlikkus oleks just halb asi, kuid tervislikkuse seisukohast omab see kahtlemata tähtsat rolli – 30ndates eluaastates esimese lapse sünnitamine võib juba tähendada suuremaid terviseriske nii emale kui lapsele, ühtlasi on siis vähem aega, et tuua ilmale veel teine või kolmaski laps,» ütles ta.
Konverentsi peakorraldaja on Sihtasutus Väärtustades Elu ning seda rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital Šveitsi Vabaühenduste Fond.
SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta pidas üheks peamiseks argumendiks, miks laste saamist edasi lükatakse või otsustatakse üldse mitte lapsi saada, õnneliku ja turvalise paarisuhte puudumist.
«Riigis, kus lahutatakse pool abieludest ja kes teab veel kui paljud kooseludest, jääb eeskuju hästi toimivast paarisuhtest järjest vähemaks. On väga oluline, et meie ühiskond, sealhulgas ka meedia, aitaksid muuta arusaama, mille kohaselt omavad väärtust vaid seks ja raha, ning õpetaksid enam hindama pereväärtusi ja aitaksid tekitada turvalist keskkonda, kuhu lapsed oleksid soovitud ja oodatud,» lausus Kapsta.
Konverentsi ajakava
11.00 – 11.05 Moderaator Hannes Hermaküla avasõnad
11.05 – 11.20 Urve Palo «Isiklik ja kogemusepõhine vaatenurk – mis ikkagi paneb Eesti naise sünnitama?»
11.20 – 11.40 Urmas Kruuse «Mis toetaks perede tugevust?»
11.40 – 12.00 Ülle Rajasalu «Mida ühiskond naiselt ootab?»
12.00 – 12.20 Ferenc Szirko «Naiste sünnituskäitumisest ja terviseteadlikkusest»
12.20 – 12.40 Kohvipaus
12.40 – 12.45 Videopöördumine (PREP-kogemus)
12.45 – 13.05 Andres Sild «PREP paarisuhtekoolituse tutvustus»
13.05 – 13.25 Meego Remmel «Mida inimesed igatsevad ja mida kardavad seoses abiellumisega?»
13.25 – 14.25 Paneeldiskussioon «Miks Eesti naine ei sünnita?», osalevad Mailis Reps, Maret Maripuu, Urmas Reinsalu ja Indrek Saar
14.25 – 14.30 Hannes Hermaküla lõppsõna