Hollandi valijad tegid selge pöörde paremale

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Parempopulistliku Vabaduspartei juht Geert Wilders oli valimistulemustega äärmiselt rahul.

FOTO: SCANPIX

Hollandi ennetähtaegseid parlamendivalimisi on võitmas paremliberaalne Vabaduse ja Demokraatia (VVD) Rahvaerakond. Stabiilse koalitsioonivalitsuse moodustamine on aga keeruline ülesanne.

Kui loetud oli 97 protsenti hääletest oli VVD saanud 150-liikmelises parlamendis 31 mandaati, seni olid nad esindatud 21 kohaga. 30 saadikut saab esinduskogusse saata Tööerakond (PvdA), mis ei nõustunud Afganistani missiooni pikendama ja astus veebruari keskel koalitsioonist välja, vahendas uudisteagentuur dutchnews.nl.

Skandaalne Geert Wilders, kes 2004. aastal VVDst välja astununa asutas uue parempopulistliku Vabaduspartei (PVV), võib samuti valimistulemustega rahule jääda, sest tema juhitav erakond saab esinduskokku senise üheksa asemel saata koguni 24 saadikut, teatas BBC.

«Võimatu sai teoks,» ütles Wilders AFP vahendusel valimistulemusi kommenteerides. «Me oleme täna suurim võitja. Holland valis rohkem turvalisust ning vähem kuritegevust, immigratsiooni ja islamit.»

Kõige suurema kaotuse pidi vastu võtma senise peaministri Jan Peter Balkenende juhitavad kristlikud demokraadid (CDA), mis sai valimistel neljanda tulemuse ja peab parlamendis ilmselt leppima senise 41 koha asemel 21 mandaadiga. Balkendende teatas hävitava valimistulemuse järel ka oma tagasiastumisest.

VVD liider Mark Rutte on lubanud kärpida kulutusi ja moodustada 1. juuliks uue valitsuse. «Me ei välista [koostööd] ühegi parteiga,» lausus Rutte, kui temalt küsiti võimaluse kohta moodustada koalitsioonivalitsus paremäärmuslastega. Varem on Rutte öelnud, et koostöö Tööparteiga on vähetõenäoline, ka välistas ta koostöö PVVga.

Kuna Hollandis puudub valimiskünnis, said parlamenti veel mitmed erakonnad. Kommunistliku-maoistliku maailmavaatega sotsiaaldemokraadid (SP) saavad parlamendis tõenäoliselt senise 25 asemel 15 kohta, vasak-roheline erakond (GL) kümme kohta, vasakliberaalsed Demokraadid 66 (D66) kümme kohta, range kristliku maailmavaatega Kristlaste Liit (CU) viis kohta, ortodokssete protestantide marukonservatiivseid väärtusi kandev riigi vanim erakond Uhkus Hollandi Üle (SGP) kaks kohta ja Loomade Erakond kaks kohta.

Esimesed üldvalimised eurotsoonis pärast Kreeka võlakriisi algust tähendasid Hollandi vanadele võimuparteidele aga tagasilööki, sest CDA ja PvdA saak on alates 2003. aastast pidevalt vähenenud. Kui 2003. aastal said kaks erakonda parlamendis 86 kohta, kolm aastat hiljem 74 mandaati, siis nüüd ilmselt vaid 51 kohta.

Valimistel osales 74 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, valimisaktiivsus oli viimati nii madal 1998. aastal. Lõplikke valimistulemusi ei avalikustata enne 15. juunit, kui on kokku loetud Arubal ja Hollandi Antillidel antud hääled.

Tagasi üles