Kaitseväe Ämari lennubaas on praegu võimeline korraga vastu võtma ja ööpäevaringselt teenindama ühe eskadrilli jagu ehk kuni 16 hävitajat koos 3-4 toetuslennukiga.
Ämari lennubaas on võimeline alaliselt teenindama kuni 16 hävitajat
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
3. aprill 2014, 17:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhuväe teavitusspetsialist Alar Laats ütles Postimehele, et riigikaitse arengukava kohaselt peaks Ämari lennubaas olema valmis võõrustama õhuturberotatsiooni järgmise aasta 1. jaanuari hommikust alates.
«Praegu on baasi ööpäevaringseks tegutsemiseks taristu ja tehnika miinimum olemas. Tehnika hangete abil peaks olukord enne aasta lõppu veelgi paranema,» ütles Laats.
Ta märkis, et kogemus liitlaste üksustega koostööks on õhuväel olemas. Baasis on toimunud mitmeid suuremaid õppusi, nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi. Nende käigus on baas funktsioneerinud nädalaid ööpäevaringselt ja majutanud sadu liitlaste õhuväelasi.
Kui NATO lennukid hakkaksid baseeruma Ämaris, toimuks liitlaste vastuvõtmine nii, nagu seda varasematel õppustel on harjutatud.
«Kõigepealt tuleksid kohapeale maapealsed meeskonnad koos vajaliku eritehnikaga, mis on vajalikud teatud tüüpi hävitajate hoolduseks. Siis tuleksid lennuvahendid. Eesti õhuväel on olemas piisavalt angaare, et liitlased saaksid seal oma lennukeid hooldada. Samuti on piisavalt kütusehoidlaid ja tankimistehnikat, et lennukeid tankida. Ämaris on olemas ka majutusvõimalus ning hea ja võimekas söökla, mis siiani on edukalt suutnud toitlustada suurt hulka õhuväelasi ja liitlasi,» märkis ta.
Ämari lennuvälja perrooniteenindus, pääste, lennujuhid, side ja kõik protseduurid vastavad NATO standarditele ja on Eesti liitlastele arusaadavad
«Seega, liitlaste reaalne saabumine ning pikaajaliselt siin viibimine nõuab meilt üsna palju, aga on täiesti teostatav,» lausus Laats.
Eesti on pakkunud ka Ämari lennuvälja lisabaasiks Balti riikidesse julgeolekut tagama saadetavate täiendavate NATO lennukite tarvis. Välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Philip M. Breedlove eile ja üleeile toimunud kohtumistel, et vägede võimalikud tegevused ja ümberpaiknemised Venemaa piirnevates riikides puudutavad nii vett, õhku kui maismaad.
Laatsi sõnul on kaitsevägi valmis liitlasüksusi Eesti pinnal vastu võtma ning tagama neile vajalikku toetust.
«Liitlasvägede vastuvõtmist oleme koos oma liitlastega mitmeid kordi harjutanud ja läbi mänginud. Täpsed tegevused selguvad siis, kui on teada, millised liitlaste üksused ja kui suur hulk Eestisse tuleb,» sõnas Laats.