Põhja-Korea endist diktaatorit Kim Jong-ili (1941-2011) püüti mõrvata ja võimult tõugata mitmel korral ning see muutis ta paranoiliseks, kirjutab Daily Telegraph viitega endisele luureohvitserile.
Daily Telegraph: Kim Jong-il muutus mõrvakatsete tõttu paranoliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma 17 aasta (1994-2011) pikkuse võimuperioodi ajal taheti Kimi mõrvata vähemalt kahel korral. Vähemalt kahel korral sepitseti Põhja-Korea vastu vandenõu, mis oleks kukutanud Kimi võimult.
Niisuguste väidetega oli avalikkuse ette Põhja-Koreast 2005. aastal põgenenud luureteenistuse endine töötaja, kes kasutas intervjuud andes nime Härra K. Ta on 40ndates ja elab praegu Lõuna-Koreas.
Põhja-Koreast ja selle juhtidest räägitakse palju erinevaid lugusid, kuid riigi suletuse tõttu on väiteid keeruline kontrollida. Briti ajaleht leidis Herra K jutule aga kinnitust.
Kunagise luureohvitseri jutustus algas 1994. aastast, kui pärast oma isa Kim Il-sungi surma i tõusis võimule 52-aastane Kim Jong-il. Juba sama aastal püüti teda automaatpüstolist maha lasta. Üksiküritaja võeti aga kinni enne, kui ta jõudis päästikule vajutada.
Teine mõrvakatse leidis aset siis, kui Kim Jong-ili limusiini püüdis rammida 20-tonnine raskeveok. Seegi ettevõtmine ebaõnnestus, kuna diktaator istus samas autokolonnis sõitnud teises täpselt samasuguses limusiinis.
Need mõrvakatsed muutsid Kim Jong-ili paranoiliseks ja seetõttu eelistaski ta ringi sõita soomusrongis. Isiklikku rongi eelistas ta ka lennukartuse tõttu.
Diktaatorit püüti võimult kõrvaldada vähemalt kahel korral. Esimene kord üritasid seda Nõukogude Liidus Frunze-nimelises sõjaväeakadeemias hariduse saanud ohvitserid. Härra K väitel olid põhjakorealastest saanud NSVLi spioonid. Plaan nägi ette pommirünnakut Põhja-Koreas Chongjis asuvale NSVLi konsulaadile. Loodeti, et see viib Nõukogude Liidu sõjalise sekkumiseni.
Teine kord plaaniti korraldada raketirünnakut pealinnas Pyongyangis asuvatele nö võtmepositsioonidele. Selle taga olid riigi idaosas asunud armeeüksus.
Härra K selgitas, et mõlemad plaanid said avalikuks enne teostamist.
Daily Telegraphil õnnestus välja uurida, et Põhja-Korea tegemisi 1994. aastal jälginud eksperdid märkasid, et Nõukogude Liidus õppinud ohvitserid pandi trellide taha, toetades seega Herra K.
Aastal 1997 saatis Pyongyang sõdureid riigi idaosas asuvasse armeeüksusesse, kus teatati tulistamistest ning juhtkonna vahistamisest. Hiljem kogu see üksus likvideeriti. Ka need sündmused lähevad kokku Härra K väidetega.