8 küsimust kandidaadile: Toomas Alatalu

Toomas Alatalu Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Sotsiaaldemokraatide number 12 Toomas Alatalu leiab, et kuniks on eurotsoon, olgu sellel oma elarve.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Kui lähtuda pakutuist, siis viies tee, aga seda pärast (kuuenda) läbimist, mida ma nimetaksin tinglikult „Ida-Lääne ühiskümmend – head ja vead.“ Ausalt öeldes mõjuvad kolmanda ja neljanda tee nimetused EL tänast seisu arvestades avantüüridena, esimene ja teine on selgelt mõeldud vanadele olijatele ehk siis – ei mingit värske ja realistliku mõtlemise ning ideede ilu!? Ehk tuleks mõtlejate koosseisu värskendada!? Võiks anda ka teada, kes on need kaasatud Eesti mõtlejad, sest meil kehtib lihtlabane tsensuur tänagi! 

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Dubleerimist ei ole vaja, ent ELi Venemaa naabritest liikmete hääl peab selgelt kõlama NATO otsuste tegemise juures ja nende pakutud kompetents NATOs rohkem kasutust leidma. Seda ka NATO tegutsemisareeni määratlemisel, mille laiendamine viimasel 13-l aastal tegelikult tundmatuiks osutunud Ees- ja Kesk-Aasiale ning Põhja-Aafrikale on üksnes osalt või vaid küsitavaid tulemusi andnud. Kaitsekulutuste tasemel hoidmise või suurendamise kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka relvakaubanduse kontrollimisele ja piiramisele, sest juba praeguste mahtude juures käib nende massiline müük mittedemokraatlikele režiimidele (Venemaa, paljud muslimi riigid), mis on kurjast. Seejuures on tegu monopolistide vastase võitlusega ja seda tuleb pidada. Ilmselt on taas aeg hakata rääkima ka desarmeerimisest – protsessist, mille olemasolu ja sundarvestamine üksnes tervendab mõtlemist ja tegutsemist enda kaitsmise valdkonnas.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Kuniks on eurotsoon, olgu sellel oma eelarve. Säärane eristamine peaks andma aega suurendamaks liikmesmaade osakaalu EL ühisrahastamise otsuste tegemisel. Senised otsuste tegemise kombinatsioonid nõuavad ilmnenu põhjal põhjalikku revideerimist. Pärast seda on võimalik ka ühismaksustamisega edasi minna. 

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Tuleb koheselt alustada bürokraatide armee vähendamist ja kärpida mõttetuid sõite, Europarlamendi Brüsseli-Strassbourgi sõitmistest alustades. Mõistagi tuleks rohkem raha eraldada teaduse arendamisele ja üleeuroopalist väärtust loovatele projektidele. Naabruspoliitika strateegiad vajavad kiiret ümberhindamist. Tõhustada tuleks informatsiooni hankimist kohtadelt ja kohapealsetelt asjatundjatelt, et ühtekuuluvuspoliitika ja arenguabi annaksid vajalikku ja reaalset tulu. Idapartnerlus vajab uut läbimõtlemist Ida-Euroopa ja partnerriikide asjatundjaid kaasates.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liit võiks tervikuna märksa aktiivsem olla Kesk-Aasias (- stanides), Lõuna-Kaukaasias ja Aasias, aga ka Ladina-Ameerikas. Innovatsiooni, demokraatia ja integratsiooni edendajana. Nõustajate pakkujana. Euroopa Liidus endas tuleb ikkagi tõhustada kontrolli liikmesmaade sotsiaalpoliitikate üle.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Uut agressiooni Euroopas saab üksnes taunida ja Venemaa on väärt sanktsioonide rakendamist. Valimiskampaania käigus pole patt meenutada, et tegelikult olid mõned Euroopa suurriigid need, kellede hoiak soosis Venemaa eelmist agressiooni 2008.a. ja selle tulemuste kergekäelist aktsepteerimist. Neid, kes soovivad Euroopaga liituda, tuleb rohkem usaldada ja loobuda liigseist ja mitteajakohastest tingimustest. Tuleb rohkem usaldada ka idaeurooplaste arvamust neist ida poole ja kagusse jäävatest riikidest ja rahvastest, demokraatia ja inimõiguste edendamisest seal.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Banaanide pikkused, GMOd, hõõglambid, tolmuimejad jäägu ikka tahaplaanile, meedia ülesanne olgu rääkida kasvuhoonegaaside heitmetest, kliima soojenemisest, keskkonnakaitsmisest, taastuvatest energiaallikatest, energiasäästmisest jne. Ka mõistlikust ja vastastikku kasulikust koostööst energiat importivate riikidega.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Tunnen end senise töö põhjal piisavalt ettevalmistatuna alustamaks tegevust järgmistes valdkondades; välisasjad, inimõigused, julgeolek ja kaitse, areng, regionaalareng, kultuur ja haridus, kodanikuvabadused, põhiseadus.