Rakveres “Okaskrooni” juures Memento Rakvere ühingu korraldatud 1941. aasta 14. juuni küüditamise ohvritele pühendatud mälestusmiitingu algust tähistas eile kerge vihmasabin. Taevas ise kastis sadakonda kokkutulnut – valdavalt eakat inimesi - kerge silmaveega. “Okaskrooni” jalamil põlesid tõrvikud, lipuvalves seisid represseeritute kõrval uue põlvkonna esindajatena kodutütred ja noorkotkad.
“Aeg ruttab ja on rutates kinni katnud meie küüditatud kaaseestlaste teadmata hauakünkad ning ühishauad ja keegi ei tea sinna lilli viia.
Seepärast me olemegi täna siin, et koos mäletada oma isade, emade, vanaisade, vanaemade mälestust ja austada neid kurjuse ohvreid, keda saatus ei lasknud enam kodumaile tulla,” ütles oma sõnavõtus Lääne-Virumaa Poliitvangide Ühendust juhtiv Ruuben Lambur.
Avapalvuse pidanud Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu sõnas muu hulgas: “Me soovime siin mälestusmärgi juures kooskäimistega midagi muuta. Kuna muuta ei saa olnut, siis saab mõjutada tulevikku. Usun, et Memento missioon mineviku meenutamise kõrval ongi kujundada homset.”
Olnu mäletamine tuleviku nimel läbis mitut sõnavõttu. Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum rääkis vajadusest mineviku ränkadest päevadest pajatada ka veel sündimata lastele. Rakvere volikogu keskfraktsiooni esindanud Urmas Tamm ning Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev kutsusid kohalviibijaid rääkima oma lugu järeltulijatele, sest aastakümnete jooksul on püütud kustutada olnu rahva mälust seda olematuks või teisejärguliseks muutes.
Lisaks nimetatutele esitasid oma leinapäevamõtteid Rakvere linnapea Rannar Vassiljev, Vinni vallavanem Toomas Väinaste ning endiste tööpataljonlaste ühingu esimees August Kondoja.