Mikser: võis arvata, et Venemaa reageerib NATO kohaloleku suurendamisele

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Mikser.
Sven Mikser. Foto: PP

Eile kinnitas kaitseminister Sven Mikser, et NATO liitlaste kohalolek peaks Balti riikides olema nähtavam ning arutlusel on täiendav heidutusmeetmete pakett.  Venemaa kinnitas, et kui NATO suurendab oma jõudusid Venemaa piiri ääres, teeb Venemaa sama.

«Muutunud julgeolekuolukord nõuab NATOlt resoluutset tegutsemist ja suuremat kohalolekut alliansi piirialadel,» ütles Sven Mikser eile. «Seetõttu on valmimisel koheselt elluviidavate heidutusmeetmete pakett, mis ilmselt lepitakse Põhja-Atlandi Nõukogus kokku lähipäevil.»

Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško kinnitas seepeale, et juhul kui NATO plaanib suurendada sõjalisi jõude piiride lähedal, siis võtab Venemaa oma julgeoleku kindlustamiseks kasutusele ka omapoolsed vastumeetmed, vahendas Interfax. Ta lisas, et NATO riike ei ohusta miski ning seetõttu on kavatsused arusaamatud.

«Seda, et Venemaa vähemalt retooriliselt reageerib NATO heidutuse suurendamisele Balti või Musta mere regioonis, võis kindlasti eeldada,» ütles kaitseminister Sven Mikser Postimehele.

«Seda, et Venemaa vähemalt retooriliselt reageerib NATO heidutuse suurendamisele Balti või Musta mere regioonis, võis kindlasti eeldada.»

«NATO ja liitlaste mõte heidutuse ja kohaloleku suurendamisel on ikkagi anda kindlustunnet riikidele, kes vahetult piirnevad Venemaaga. Teisest küljest ka anda signaal, et Venemaa ei tunneks ennast väga kiusatusse aetuna proovimaks viia läbi provokatsioone ka NATO liitlaste suunas,» lisas kaitseminister.

Täna osales Mikser Luksemburgis Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel, millest võtsid osa ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ning EL-i välispoliitikajuht Catherine Ashton.

«Peamine sõnum oli see, et ei tohi aktsepteerida ega tunnustada Venemaa poolt Krimmi annekteerimist. Üks õppetund on see, et NATO ja Euroopa Liit peavad oluliselt parandama oma olukorra hindamise võimet ja reageerimise võimet. Venemaa, kes sõjaliselt, majanduslikult ja ka moraalselt jääb Euro-Atlandi kogukonnale alla, tunneb, et kui ta suudab kiiresti olukorda maa peal muuta, siis on ta teatud edusammu saavutanud. Olukorra tagasipööramine on siis väga palju raskem,» lisas Mikser.

Ta toonitas, et tuleb olla karmim ja kindlameelsem. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles