Vaher: topeltkodakondsuse seadustamine on vale tee

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine siseminister Ken-Marti Vaher.
Endine siseminister Ken-Marti Vaher. Foto: Toomas Huik

Eile põhiseaduskomisjoni enamuse toetuse saanud ettepanek seadustada Eestis topeltkodakondsus naturalitsatsiooni korras kodakondsuse saanutele on vale tee ja tekitab juurde uusi probleeme, leiab opositsioonilise Isamaa ja Respublica Liidu liige ja endine siseminister Ken-Marti Vaher.

«Sisuliselt tahetakse seada lapsed, kelle vanemad käituvad õigusvastaselt ja hangivad oma lastele lisaks Eesti kodakondsusele ka Vene Föderatsiooni kodakondsuse, soodsamasse olukorda kui lapsed, kelle vanemad on õiguskuulekad. Õigusriigi jaoks oleks selline lähenemine absurdne,» selgitas Ken-Marti Vaher.

Tema sõnul on senine kodakondsuspoliitika toiminud hästi ja selle aluseid muuta ei ole mingit põhjust.

Ta tõi välja, et kehtiva seadusega on antud määratlemata kodakondsusega vanematele õigus taotleda oma lastele Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. «Ainukeseks sisuliseks tingimuseks on, et laps peab elama püsivalt Eestis. Kui selliselt Eesti kodakondsuse saanud lapsele võtab lapsevanem hiljem lisaks veel ka mõne muu riigi, näiteks Venemaa kodakondsuse, siis on see lapsevanema teadlik valik teise riigi kodakondsuse kasuks,» teatas Vaher.

Ta lisas, et see on vastuolus Eestis kehtiva ühe kodakondsuse põhimõttega. «Kui riik saab nimetatust teada, siis algatatakse kodakondsuse kaotamise menetlus lapse suhtes, kuid see menetlus peatub ja Eesti kodakondsust ei võeta lapselt ära juhul, kui määratlemata kodakondsusega lapsevanem näitab mingeidki samme Eesti kodakondsuse omandamiseks,» selgitas endine siseminister.  Näiteks asub vanem omandama eesti keelt ja sellega täitma nõudeid Eesti kodakondsuse omandamiseks.

Vähem kui kümme juhtumit

«Kodakondsuspoliitika sihiks ongi see, et suunata määratlemata kodakondsusega isikud omandama Eesti kodakondsust. Sarnaselt on saanud lahenduse ka aasta alguses avalikkuse tähelepanu leidnud nn Kohtla-Järve tüdruku kaasus,» lisas ta.

Seega, reguleerib tänane seadusandlus Vaheri sõnul antud teemat piisavalt ja pole mingit vajadust asuda topeltkodakondsuse seadustamisele ühele kitsale huvigrupile (aasta alguse seisuga oli menetluses vähem kui kümme juhtumit). «Nimetatu tooks kaasa erinevate huvigruppide erineva kohtlemise, eelistaks õigusvastast käitumist õiguspärasele ja annaks selgelt vale signaali seni veel määratlemata kodakondsusega elanikele.»

Riigikogu põhiseaduskomisjon nõustus eile ideega laiendada alaealiste õigust topeltkodakondsuse säilitamisel, kuid seadusemuudatuse ettepaneku teinud Sotsiaaldemokraatlik Erakond peab muutma eelnõu ning sellega uuesti komisjoni ette tulema.

Kehtiva kodakondsuse seaduse järgi ei tohi Eesti kodanik olla samal ajal muu riigi kodakondne. Vastasel korral alustab politsei- ja piirivalveamet Eesti kodakondsuse kaotamise menetlust. Erandiks on lapsed, kes on saanud kahe riigi kodakondsuse sünnijärgselt, nemad peavad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

Eelnõu kohaselt on esinenud juhtumeid, mil kahe määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud laps on saanud Eesti kodakondsuse lihtsustatud naturalisatsiooni korras.

Seejärel on lapse vanem astunud Vene Föderatsiooni (VF) kodakondsusesse ning VF ametiisikute soovitusel võtnud ka Eesti kodanikust lapsele VF kodakondsuse, teadmata Eestis valitsevast topeltkodakondsuse keelust.

Selle sammuga on laps muutunud Eesti ja VF topeltkodanikuks ning rikub Eesti seadust. Politsei- ja piirivalveametil tekib seadusejärgne kohustus algatada Eesti kodakondsuse äravõtmine.

Seejuures saab VF kodakondsusest loobuda vaid sel juhul, kui üks lapsevanematest on muu riigi kodanik, kelleks aga Eesti määratlemata kodakondsusega isikuid ei peeta.

Põhiseaduskomisjon nõustus, et tulevikus võiks edasi arutada ideed, mille järgi laieneks topeltkodakondsuse sälitamise õigus lisaks sünnijärgselt topeltkodanikeks saanutele ka neile lastele, kes on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras ning omandanud lisaks  mõne teise riigi kodakondsuse.

Samas peavad ka nemad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles