Mänglev kõnekäänd «Kakskümmend kaks on viimane taks» õhutas vallalisi naisi olema krapsakam elukaaslase otsinguil, sest teatud piirist võimalused vähenevad. 22 aastat tagasi Maamessi käivitanud ja viimased viis aastat seda suurüritust juhtinud Margus Kikkul ei arva kahtkümmend kahte aastat küll viimaseks taksiks, kuid nõustub, et Maamess näib olevat piirile jõudnud – viimasel kolmel aastal on üritus kasvanud nõnda suureks, et iga seda iseloomustava arvu ette võiks kirjutada sõna «rekord».
Nii osales mullu messil 375 firmat kümnest riigist ja 50 000 ruutmeetrile laotunud ekspositsiooni käis vaatamas 32 442 külastajat. Aga kas ainult vaatamas? Tegelikult on messide mõte hoopis mitmekülgsem kui pelgalt põllumajanduse, metsanduse, toiduainetetööstuse ja aiadusega seotud tehnika ja toodete näitamine. Sama tähtsad on kontaktid, uus teave, kogemused, võimalus oma ettevõttesse või majapidamisse vajalikku soetada, aga ka eriline koosolemise, seotuse tunne: kõik on kohal, kuidas siis mind seal ei ole?!