Tõnu Viik: miks on huvitav vaadata merd või mägesid?

Tõnu Viik
, TLÜ filosoofia­- professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis/Scanpix

Miks on haarav ja huvitav vaadata merd, tähistaevast, rünkpilvi või mägesid? Sest neid silmitsedes seostame end paratamatult millegi suuremaga kui kõik see, millega me igapäevaselt tegeleme. On hulk asju, mida me päevast päeva üritame oma kontrolli alla saada: pooleliolevad ja tegemist ootavad tööülesanded, asjatoimetused, kohustused, meeldetuletused, kohtumised, meilid, telefonikõned, kodu ja asjade korrashoid, söögitegemine, särkide triikimine ja kõik muu.

Meie tähelepanu ootavad või lausa nõuavad lähedased inimesed, lapsed, kodu-, aia- ja töö-masinad, meie enda tervis, kodu- ja välismaine poliitika, kirjandus, teater, ajalehed ja lõputu veebiruum. Ja siis on seal kusagil midagi nii suurt ja omasoodu kulgevat, nagu meri või pilved. Ja nagu tähed ja mäed – sellised liiga majesteetlikud asjad, et neid kuidagi organiseerima hakata.

Seda sorti asjade peale me tavaliselt ei mõtle, sest nende teiste organiseerimine kurnab ära ja võtab nii võhmale, et tahaks toibumiseks hoopis meelt lahutada. Lülitame televiisori sisse ja ajud välja, ning oleme homme puhanuna valmis järgmiseks katseks seda asjade massiivi, mida me kutsume eluks, oma kontrolli alla saada. Aga pühade puhul võiks ju korraks ka nende suuremate asjade peale mõelda? Seda muidugi juhul, kui munad on ostetud, nende värvimise vahendid on varutud ja laste jaoks valmis seatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles