Seisukoht: kaasav eelarve toob uuendusi

Tartu abilinnapea Kajar Lember. Foto: Margus Ansu

Kaasamisest räägitakse viimasel ajal väga palju, kohati tundub, et süüvimata selle sisusse. Tihtilugu peetakse seda ühepoolseks protsessiks, kus kaasamisvastutus lasub üksnes omavalitsusel ja elanikel on passiivne roll olla vaid kaasatud.

Tartus on keskmiselt aktiivsem kodanikkond, lausa nii, et pealinnast tulijad vahel imestavad, kuidas siin tekivad sisulised ja aktiivsed diskussioonid teemadel, mis neil erilist huvi ei ärata. Selline aktiivne kogukond on kindlasti üks Tartu suurimaid rikkusi ja selles mõttes on ka üsna loogiline, et Eesti esimene kaasav eelarve sündis just siin.

Tartus eelmisel aastal alguse saanud kaasava eelarve protsess on avalikkuses pälvinud üpris suurt tähelepanu. Üsna üksmeelselt on Tartut kiidetud julge algatuse ees, kuid samas oldud ka üsna karmid protsessi ülesehituse vastu. On öeldud, et liialt vähe oli kaasava eelarve protsessis sisukaid arutelusid ja kaasamist ning täitmata jäi üks protsessi eesmärke – tutvustada linlastele linnaeelarve põhimõtteid. Selle aasta kaasavat eelarvet kavandades püüame eelmise aasta vigu parandada.