Parlament arutas apteegikorralduse muutmist

Apteek.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Riigikogus läbis täna esimese lugemise apteekide asutamispiiranguid tühistavast riigikohtu otsusest ajendatud eelnõu, mis toob apteegikorralduses kaasa suuri muudatusi.

Sotsiaalkomisjon soovib luua eelnõuga kindla ja tõhusa patsiendikeskse raamistiku apteegisektori integreerimiseks tervishoiusüsteemiga ning tagada apteegisektori pikaajalise jätkusuutliku arengu.

Muu hulgas näeb eelnõu ette proviisorile ja farmatseudile tervishoiutöötaja staatuse omistamist ning apteekide omandistruktuuri ulatuslikku ümberkorraldamist, et tagada apteegi juhatajale piisavad sõltumatuse tagatised apteegiteenuse osutamiseks. Nimelt kehtestatakse eelnõu järgi apteegipidamisele piirang, mille kohaselt võib apteeki pidada apteegi juhataja füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühing, kus enamusosalus kuulub apteegi juhatajale.

Aastatepikkust üleminekuaega eeldav muudatus peaks komisjoni hinnangul tagama nii apteekri sõltumatuse kui kaotama vertikaalse integratsiooni, parandama konkurentsiolukorda ja aitama kaasa apteegisektori tasakaalustatud arengule.

Omandisuhte muudatus tekitab vaidlusi

Samas on omandisuhte muudatusele juba vastuseisu avaldanud õiguskantsler Indrek Teder, kelle sõnul võib see olla põhiseadusega vastuolus. Samuti ei toeta muudatust valitsus, kelle hinnangul vajab eelnõu veel kõvasti tööd.

Sotsiaalkomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Margus Tsahkna ütles täna riigikogus, et tegu on väga põhimõttelise muudatusega, mis kindlasti tekitab suuri vaidlusi, sest selles valdkonnas põrkuvad suured huvid. Samas soovib komisjon eelnõuga tema sõnul võimalikult kiiresti edasi liikuda, sest vähemalt osaliselt peab eelnõu jõustuma 9. juuniks.

«Ma olen nõus sellega, et see ajaraam on väga kriitiline, aga sotsiaalkomisjon on siin valmis tööd tegema ja kõik osapooled on valmis meid ka selles suhtes nõustama,» lausus Tsahkna.

Apteekide liigse kuhjumise vältimiseks näeb eelnõu ette, et ühes hoones võib tegutseda vaid üks apteek. Lisaks keelatakse patsientide tervise kaitse huvides käsimüügiravimite müük apteegi teenindussaalis iseteeninduspõhimõttel ehk ilma farmatseudi või proviisori kaasabita ning kehtestatakse apteegibussi ja apteekrite lähtetoetuste regulatsioon, et parandada ravimite kättesaadavust vähese nõudlusega piirkondades.

Riigikohtu otsus jõustub juunis

Eelnõu on ajendatud riigikohtu mullu detsembris tehtud otsusest, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ligi kaheksa aastat kehtinud ravimiseaduse sätted, mis piiravad apteekide asutamist. Et jätta parlamendile uue regulatsiooni väljatöötamiseks piisavalt aega, lükkas riigikohus otsuse jõustumise 9. juunile.

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus riigikohtusse eelmise aasta jaanuaris, öeldes, et kuigi parlament otsustas mõned kuud varem tema ettepanekuga nõustuda ja asuda seadust muutma, ei ole seda tehtud ning tema hinnangul põhiseadusvastased asutamispiirangud kehtivad praeguseni. Seetõttu oli ta enda sõnul sunnitud pöörduma riigikohtusse ja taotlema vaidlusaluste sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist.

Üle-eelmise aasta septembris riigikogule saadetud ning sama aasta oktoobri keskel parlamendis toetust leidnud ettepanekus märkis Teder, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Tema hinnangul on piirangud hakanud oma algsetele eesmärkidele vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbijate huve ning takistades rahvatervise edendamist. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles