Aivar Kallam: Reformierakonna ideed ei leia poolehoidu

Aivar Kallam. Foto: Erakogu

1982. aastal Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud ettevõtja Aivar Kallam kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et tema meelest on Taavi Rõivase käsitlus vabast ja arukast inimesest kui jõukuse majja toojast piiratud.

Taavi Rõivas ütles Reformierakonna üldkogul peetud kõnes 6. aprillil 2014: «Tunnen oma Reformierakonda ja tean, et kui lõpuks programmi üldkogul kinnitame, on seal kirjas ideed, mis võidavad 2015. aasta riigikogu valimistel Eesti jõukuse kasvust ja turvalisusest hoolivate kodanike poolehoiu.» Millised on siis need ideed, mis «võidavad 2015. aasta riigikogu valimistel»? Peamisteks ideedeks on «usk, et arukust ausse tõstes tuleb jõukus majja. Usk inimestesse, kodanikesse kelle jaoks on riik, mitte vastupidi. Usk vabadusse kui väärtustest ülimasse.» (1)

Nimetatud ideed lähtuvad alljärgnevast:    

1. Inimene on omaksupüüdlik

Kõiki inimesi ühendav joon on ratsionaalne omakasupüüdlikkus.Teiste kasu, ühiskondlik huvi motiveerib üksikisikut vähe või üldsegi mitte. St, et omakasu ja teiste kasu on tihti omavahel vastuolus. See, mis on kasulik üksikisikule, ei pruugi olla kasulik ühiskonnale tervikuna. Mis on siis see vajalik lüli või sild, mis muudab omakasu ühiskasuks? Taavi Rõivase arvates on selleks «usk vabadusse kui väärtustest ülimasse». Üksikisiku vabadus on tema arvates tõenäoliselt loomulik (looduslik) nähtus. Inimene sünnib vabana. St, et ainult temale kuulub ta ise. Üksisiku vabadus kujutab sisuliselt eraomandit iseenda ja oma töötulemuste üle. Seega rääkides ülimast vabadusest, räägime me eraomandi ülimuslikkusest ühisomandi suhtes. Teisisõnu: vaba turumajanduse ülimuslikkusest reguleeritud turumajanduse ees.

2. Inimest juhib nähtamatu käsi

Vaba inimene taotleb ühiskonna kasu kaudselt, eneselegi teadmatult. Ta taotleb vaid omaenese  kasu, kuid «juhituna nähtamatust käest... toetab lõppeesmärki, mida ei taotlenud». (2) Nähtamatu käsi on looduslik, kõrgemalseisev, justkui jumalik, ratsionaalne jõud, mille sisemiseks nö teleoloogiliseks (3) sihiks on harmoonia looduses. Kuidas saab inimene olla juhitud nähtamatust käest? Vaid siis kui ta on looduse osa, keda juhivad loodusseadused (loomuseadused). Loodus valitseb ennast ise. Järelikult ka inimene on võimeline ennast ise valitsema. Teisisõnu: inimesel on sünnipärane soovide, tunnete ja huvide isereguleerimise või isekohanduvuse võime.

3. Inimene on empaatiline

Kuigi inimene on omakasupüüdlik, «on tema loomuses miski, mis teeb ta huvitatuks teistest, mistõttu ta ei saa olla õnnelik, kui teised on õnnetud». (4)  See «miski» on empaatiavõime. See on arusaam, et omakasu realiseerub teiste (ühiskonna) kasu realiseerimise kaudu. Seega empaatiavõime on oma ja teiste soovide, tunnete ja huvide kokkuviija, ühitaja ehk tasakaalustaja. Tasakaalus olevad soovid, tunded ja huvid ristuvad nn loomulikus tasakaalupunktis.  Oma ja teiste emotsioonid võivad ajutiselt sellest tasakaalupunktist lahkneda. Gravitatsiooniline tõmbe-ja tõukejõud (kui peamine loodusseadus), toob oma ja teiste emotsioonid pikemas plaanis keskpunkti tagasi.

4. Inimene on eetiline

Eetiline on inimene, kes teeb seda, mis on õige ja õiglane. Õige ja õiglane on see, mis on mõistlik, arukas. Liberaal «eeldab inimese headust ja mõistuslikkust: kui inimestele vabadus anda, teevad nad koostööd ja on piisavalt aktiivsed, et avalikud asjad hästi ära korraldada». (5)  Seega vaba inimene on eetiline inimene. Sama loogika on ka Märt Raskil: «Usun, et me sünnime siia ilma ausate ja siirastena.» Seepärast, «inimsuhted võiksid olla rajatud... kokkulepetele, eetikale ja moraalinormidele. Õiguspool tulgu alles siis, kui muul moel enam hakkama ei saa». (6) Täpselt sama väidab ka Siim Kallas: «Vaba turumajandus iseenesest sisaldab sotsiaalse õigluse elemente...» (7)

5. Riik on vabatahtlik kokkulepe inimeste vahel

Üksteise  vabadust austavad inimesed loovad vabatahtliku kokkuleppe alusel riigi. Riigi, mis on inimeste jaoks, «mitte vastupidi». (1)  Milleks on riiki vabadele  (sh eetilistele) inimestele tarvis? Eelkõige vaba turumajanduse kaitseks, aga ka ühiste asjade tegemiseks, mis igaühele eraldi oleks vähetõhus. Seega on riik sisuliselt ühisettevõte ehk kooperatiiv, mis allub kooperatiivi liikmetele.  Teisisõnu: riigi huvid on «alamuslikud» üksikisiku vabaduse suhtes. Mis juhtub kui riigi huvid muutuvad ülimuslikeks üksikisiku vabaduse suhtes? Ehk riik muutub pigem positiivse (vabadus millekski)  kui negatiivse (vabadus millestki) vabaduse kehastajaks. Sellisel juhul on üksikisikutel (kui ülimusliku vabaduse kandjatel) õigus riik «laiali saata». Sest selline riik võtab inimestelt ära nende ülimusliku vabaduse. Järelikult puudub sellises riigis ka sotsiaalne õiglus.

Taavi Rõivase inimkäsitlus on piiratud

Arvan, et Taavi Rõivase käsitlus vabast ja arukast inimesest kui jõukuse majja toojast on piiratud. Piiratud on see peamiselt oma teleoloogilise suunitluse tõttu. Seisukoht, et inimest ja inimühiskonda juhivad samad seadused, mis loodustki, on tõenäoliselt vale. Looduses ei eksisteeri eetikat. Tõenäoliselt puudub looduses ka empaatia – teise valu/rõõmu enda valuks/rõõmuks pidamine. Looduses puudub arusaam, mis on õige, mis vale. Seepärast ka gravitatsiooniline loodusjõud kui nähtamatu käsi ei oma olulist rolli inimestevaheliste emotsionaalsete soovide, tunnete ja huvide tasakaalustamisel.

Erinevate inimeste soovide, tunnete ja huvide tasakaalustumine ei saa toimuda sisemiselt, iseenesest, vabaduse, empaatia ja nähtamatu käe kaudu. Inimeste soovid, tunded ja huvid on reeglina ettearvamatud, kaootilised ja tihtipeale üksteisega vastuolus. Kui ebaeetilisel inimesel on kindel soov jõukaks saada, siis ratsionaalne arukus võib muutuda selle soovi advokaadiks. Tulemuseks võib olla jõukaks saamine teiste inimeste ehk ülejäänud ühiskonna arvel, pettuse ja vale teel. Pettus ja vale aga külvab usaldamatust, vihkamist ja konflikte inimeste vahel. See aga ei soosi omavahelist vabatahtlikku koostööd. Järelikult ei too ka ühiskondlikku jõukust majja.

Kust tuleb eetika?

Inimeses puudub tõenäoliselt hea ja õige alge ehk intuitiivne eetika tunnetamine.  Eetika ei tulene adamsmithilikust sümpaatiast (tänapäeva mõistes empaatiast).  Me ei aseta ennast iseenesest/loomulikult teise inimese asemele, et hinnata end selle teise vaatevinklist.  Smithilik «erapooletu  vaatleja meie sees»  (kujutletav teine) on pigem soovmõtlemine kui reaalsus.  Samuti ei saa eetikat tuletada üleüldistest loodusseadustest.

Eetika  kehtestamine saab tõenäoliselt toimuda nähtava käe (välise autoriteedi) ning oma ja teiste vabaduse võrdsustamise kaudu. Üksikisiku vabadus ei saa olla ülimuslik «mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes». (1). Nii nagu ka vastupidi. Mõlemad lahendused viivad lõppkokkuvõttes ühiskonna nõrgenemisele: üks üksikisiku «ülemustamise» (liberalism), teine üksikisiku «alamustamise» (totalitarism)  kaudu. Keskvõim ehk riigivõim on see lüli või sild, mis püüab tasakaalustada oma ja teiste huve. Sisuliselt on riigivõim see institutsioon, mille peaülesanne on usalduse ja vastastikuse austuse loomine ja hoidmine inimeste endi ning inimeste ja riigi vahel. Selleks aga ei saa riigi aluseks olla «vabatahtlik kokkulepe» (1), mida tagab vabaduse ülimuslikkus. Keskset võimu ehk riiki on vaja just omakasupüüdliku inimese muutmiseks hoolivaks ning oma lubadustest ja kohustustest kinnipidavaks. Teisisõnu: riigi esmaseks kohustuseks on, et «kodanikud paremaks saaksid». (8) Selline riik on pigem sund, paratamatu valik. Seega riik, riigivõimu poolt teostatav poliitika on see lüli, mis süstib usku inimestevaheliste eetiliste suhete võimalikkusesse, kasutades selleks ka seaduse jõudu.  

Usk eetikasse «kui väärtustest ülimasse»

Ratsionaalse arukuse aussetõstmine iseenesest ei too jõukust kõigile. Jõukuse toob majja tõenäoliselt eetiline inimene, kellel ei tule mõttessegi ebausal teel jõukaks saamine. See aga ei tähenda mitte usku «vabadusse» nagu märgib Rõivas, vaid usku eetikasse «kui väärtustest ülimasse».

Taavi Rõivas: meie jõukus peab kasvama. PM 06.04.2014.

Adam Smith. Uurimus riiikide rikkuse iseloomust ja põhjustest. I kd. Tartu. 2005, lk.18.

Teleoloogia on õpetus, mille järgi looduses on kõik seatud otstarbekalt ja arenemine toimub varem ettemääratud eesmärgi kohaselt.

Adam Smith. Theory of Moral Sentiments. L.1759. Chap.I.I.I.1.

Leif Kalev. Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine. Vikerkaar 3/2011, lk. 63.

Märt Rask: nüüd olen karmavõlast vaba. EPL 05.10.2013.

Siim Kallas. Kodanike Riigi Manifest. www.reform.ee/userfiles/file/manifest.pdf

Feohari Kessidi. Sokrates. Tallinn. Eesti Raamat, 1986, lk. 41.