Eesti kalmistutele on viimase kümne aasta jooksul paigaldatud massiliselt hauakive ja -piirdeid, mis on oma ilusa musta poleeritud pinna tooni kaotanud juba mõne aasta möödudes pärast paigaldamist, kuna ei sobi meie kliimasse.
Eestis müüakse siinsesse kliimasse sobimatuid hauakive
29. aprill 2014, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende kivide valmistamiseks on kasutatud Hiinast pärit musta basaldiga, kaubandusliku nimega G684 (tuntud ka nimede all Chang Black, Black Pearl), teatas Granito juhatuse liige Martin Zaitsev. See on hapete suhtes tundlik materjal ja ka väga nõrkade hapetega kokku puutudes tekivad kivi pinnale heledad laigud. «Nõrgalt happeline on ka vihmavesi, millega kokku puutudes kivi pind hakkab muutuma järk- järgult heledamaks,» rääkis Zaitsev. Eriti levinud on sellised kivid Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal ja Saaremaal.
Zaitsevi sõnul viisid nad Tallinna Tehnikaülikooli teadurile Toivo Kallastele uurimiseks kolm eri näidist - Hiina basaldi G684, Hiinast pärineva musta gabro (Shanxi Black) ja Karjalast pärineva gabro diabaasi (Karelia).
Laboris määrati röntgendifraktomeetriaga kivimite ligikaudne mineraalne koostis. Basaldi võrdlemisel hea ilmastikupüsivusega gabrodega selgub, et peamine mineraalse koostise erinevus on basaldi suur analtsiimi(6,5%) ja oliviini(15,1%) sisaldus, mis on mineraalid, mida gabrod ei sisalda. Magneesiumirikas oliviin on ilmastikumõjude toimel kergesti lagunev mineraal. Poleeritud kivi musta tooni ja läike kiire kadumise põhjuseks on aga G684 basaldi analtsiimi sisaldus. Mis laguneb happelises keskonnas väga kiiresti ja selle protsessi käigus tekivad kivi pinnale heledad laigud, mida kutsutakse «päikesepõletuseks».
Lisaks sellele on ka basaldi füüsikaline lagunemine kordi kiirem gabrodest, kuna kivi poorid on suured, st sinna mahub rohkem vett, mis külmudes paisub ja kivi pinda lõhub. Eriti oluline on see just riikides, mis on sarnase kliimaga nagu Eesti, kus temperatuurid kõiguvad aasta jooksul väga tihti + ja – vahel. Samuti on suured poorid põhjuseks, miks basaldist hauakivid nii kiiresti sammalduvad. Suurema poorsusega kivisse on samblikel kergem juurduda.
«Põhjus, miks Hiina G684 basalti on hakatud Eestis kasutama hauakivide valmistamiseks, on väga lihtne: tema madal hind,» rääkis Zaitsev. Võrreldes kvaliteetse Hiina gabroga on selle hind üle kahe korra odavam. Võrdluses Karjala gabrodiabaasiga või Rootsi diabaasiga on hinnvahe juba kolme-, neljakordne. Zaitsevi sõnul on G684 basalt iseenesest nägus materjal ja omal kohal kasutamiseks sisetingimustes, kus materjal ei puutu kokku hapetega, kuid hauasammaste valmistamiseks ta kindlasti ei ole sobilik.