Siseministeerium saatis kooskõlastusringile kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille järgi ei võtaks riik edaspidi mitme kodakondsusega lastelt enne täisealiseks saamist Eesti kodakondsust.
Pevkur: mitme kodakondsusega lapsed saavad tulevikus oma valiku ise teha
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
30. aprill 2014, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kodakondsusseaduse muudatuste eesmärgiks on muuta Eesti kodakondsuse saamine inimese jaoks selgemaks ja kiiremaks, kuid samas ei muudeta kodakodakondsuspoliitika põhialuseid,» kinnitas siseminister Hanno Pevkur pressiteate vahendusel.
«Meie põhimõte oli ja on, et kodakondsuse saamisega kaasneb usaldussuhe riigiga nii õiguste kui ka kohustuste näol, mille eelduseks on vastutustundlik suhtumine oma riiki ja õiguskuulekas käitumine.»
Näiteks võrdsustatakse kodakondsuse seaduse muudatusega kõik alaealisena Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsuse saanud lapsed sõltumata sellest, kas nad on sünnijärgsed või naturaliseeritud Eesti kodanikud.
Kehtiv seadus näeb ette, et mitme kodakondsuse omamise korral peavad naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud lapse vanemad otsustama koheselt, kummast lapse kodakondsusest nad loobuvad, kuid sünniga mitu kodakondsust omandanud lapsed saavad valiku teha ise pärast täisealiseks saamist. Pevkuri sõnul annab see muudatus võimaluse kodakondsusküsimused lahendada ühetaoliselt.
«Seadusemuudatus tagab laste võrdse kohtlemise sõltumata sellest, millisel alusel nad on Eesti kodakondsuse omandanud. Kõik mõistavad, et alaealisena ei saa laps ise mõjutada Eesti kodakondsuse saamise viisi ja sellest tulenevalt ei ole riigi poolt mõistlik lapselt võtta teise riigi seaduslikul alusel saadud kodakondsust ajal, mil laps on teovõimetu. Täisealiseks saades on inimesel võimalus ise valida, millise riigi kodakondsust ta soovib säilitada,» selgitas Pevkur.
Seadusemuudatuse kohaselt võib alaealine kuni täisealiseks saamiseni olla mitme kodakondsusega, misjärel tuleb kolme aasta jooksul otsustada, millisest kodakondsusest ta loobuda soovib. Praegu on selline õigus ainult sünniga Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsuse omandanud inimestel.
Samuti korraldatakse mõistlikumaks määratlemata kodakondsusega vanemate lastele Eesti kodakondsuse andmine. Lapsed, kes jääksid vanemate järgi määratlemata kodakondsusega, saavad sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks. Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest enne lapse 1-aastaseks saamist politsei-ja piirivalveametile teada andma. Sellisel juhul jääb lapse kodakondsus sünni hetkest alates määratlemata ja tal on hiljem võimalus taotleda Eesti kodakondsust üldises korras.
Vähemalt 65-aastased inimesed peavad seadusemuudatuse järel kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult suulise keeleeksami. Seni kehtib selline võimalus vaid enne 1930. aasta 1. jaanuari sündinud inimestele.
Täiendavalt plaanib siseministeerium loobuda Eesti kodakondsuse saamiseks nõutavast kuuekuulisest järelemõtlemisajast, sest siiani ei ole inimesed ooteaja järel Eesti kodakondsuse taotlemisest loobunud. Samas säilib igal taotlejal võimalus kuni otsuse tegemiseni oma taotlus tagasi võtta.