Inspektsioon: Saku õlletehas peaks tõstukite kasutamisele rohkem tähelepanu pöörama

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saku Õlletehas.
Saku Õlletehas. Foto: CISSE NOORMETS

Saku õlletehases on alates  2003. aastast toimunud 11 rasket tööõnnetust, aga kuna tööandja on kõikide osas esitanud põhjaliku raporti, siis ei ole tööinspektsioon uurimist algatanud.

Tööinspektsiooni andmetel on Saku õlletehases alates 2003. aastast toimunud 11 rasket tööõnnetust. Kuna tööandja on kõikide osas esitanud põhjaliku raporti, siis uurimist ei ole nende osas algatatud, teatas tööinspektsioon. «Oleme korduvalt teinud ettevõttes järelevalvet, mille käigus on kontrollitud raportites esitatud puuduste likvideerimist,» kommenteeris tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Tööinspektsioon on teinud tehasele mitmeid ettekirjutisi järelevalve käigus.

Seoses tõstukitega on Saku õlletehases juhtunud kolm rasket ning kaheksa kerget tööõnnetust alates 2002. aastast.

«Kuid sellest sõltumata tundub tõstukitega seotud tööõnnetuste suhtarv kõigisse tööõnnetustesse olevat suur ja seetõttu peaks rohkem tähelepanu pöörama tõstukite kasutamisele.»

«Teadmata tehases kasutatavat tehnoloogiat, on raske vastata, kas see on palju. Oleneb, kui palju on tõstukitega tööd. Kuid sellest sõltumata tundub tõstukitega seotud tööõnnetuste suhtarv kõigisse tööõnnetustesse olevat suur ja seetõttu peaks rohkem tähelepanu pöörama tõstukite (sh ka käsitõstukid, nn roklad) kasutamisele,» kommenteeris Reisberg.

Esmaspäeval juhtus õlletehase territooriumil õnnetus Esko talu peremehe Vello Eensaluga, kes sai löögi pudelikonteinerit vedanud tõstukilt. Mees suri haiglas.

«Sellise raskusastmega õnnetust ei ole meil kindlasti varem olnud,» kinnitas õlletehase kommunikatsioonijuht Kristiina Tamberg.

Õlletehase territooriumil kehtib kindel ja range liikumise kord, joonitud on spetsiaalsed teed jalakäijate jaoks, ohtlikesse piirkondadesse minnes tuleb kanda turvavarustust. Esialgsetel andmetel ei liikunud viga saanud Eensalu alal, kus oli nõutud turvavarustus.

Millal on FIE puhul tegu tööõnnetusega?

Eensaluga juhtunud õnnetust ei käsitleta tööõnnetusena. «Tegemist ei olnud tööõnnetusena vaadeldava juhtumina, sest hukkunu oli füüsilisest isikust ettevõtja, kellele ei laiene tööohutuse ja töötervishoiu seaduses nimetatud tööõnnetuse regulatsioon,»  ütles tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu täpsustas, et kui füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) teeb individuaalselt tööd, siis temaga juhtunud õnnetust ei loeta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes tööõnnetuseks. «Sama seaduse kohaselt loetakse tööõnnetuseks aga see juhtum, kui FIE teeb tööd samas kohas, üheaegselt teise äriühingu töötajatega ja temaga sel ajal juhtub õnnetus,» kirjeldas Miidla-Vanatalu.

Näiteks kui füüsilisest isikust ettevõtja,  kes on kohvikupidaja, läheb hulgilattu kaupa ostma ja saab hulgilaos olles vigastada, siis ei ole tegemist tööõnnetusega. Sõltumata sellest, et ta asus samal ajal samas töökeskkonnas koos hulgilao töötajatega.

«Põhjuseks asjaolu, et füüsilisest isikust ettevõtja ja hulgilaos tegutseva äriühingu vahel ei olnud lepingut mingite tööde teostamiseks,» kirjeldas Miidla-Vanatalu.

Teise näite tõi ta maalrist, kes on sõlminud füüsilisest isikust ettevõtjana lepingu tootmishoone ruumide värvimiseks äriühinguga, kelle töötajad töötavad samal ajal samas ruumis. Kui maalriga toimub lepingujärgsete tööde teostamise ajal õnnetus, on tegemist tööõnnetusega.

Politsei alles kaalub esmaspäevase õnnetuse puhul kriminaalmenetluse alustamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles