Kolm maa-apteeki sulgevad uksed, sama saatus ähvardab lähiajal veel 18 kohalikku ravimimüüjat.
Kolm maa-apteeki sulgeb uksed
3. mai 2014, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates maikuust lõpetas tegevuse Nurme haruapteek Martnas, lähiajal on uksed sulgemas veel Karksi-Nuia apteegi Halliste haruapteek ning Viljandimaal asuv Põltsamaa Uue Apteegi Kõo haruapteek, teatas apteekrite liit.
Pärast riigikohtu otsust kuulutada apteegi omandipiirangud põhiseadusvastaseks on maapiirkondade apteegipidajad valutanud südant oma tuleviku pärast.
«Sotsiaalministeerium andis toona lootust, et apteeker nimetatakse taas tervishoiutöötajaks ning jaanuaris toimunud ümarlaudadel anti mõista, et võimatu pole ka tagasipöördumine proviisoriapteekide süsteemi juurde, et kujundada aus, professionaalne ja patsiendisõbralik apteegikorralduse mudel,» ütles rääkis Eesti Apteekrite Liidu (EAL) esinaine Ülle Rebane.
«Nüüd aprillis aga tuli apteekrite jaoks järsku külm dušš – nii sotsiaalministeerium kui valitsus andsid omandipiirangute eelnõule negatiivse hinnangu. Sellega kadus lootus, et riik loob maa-apteekritele reaalsed asendusmeetmed, mille vajalikkust riigikohuski oma otsuses sõnaselgelt välja tõi,» lisas ta.
«Ravimiamet ja sotsiaalministeerium on teinud üksnes kosmeetilisi ettepanekuid, mis turgu sisuliselt kuidagi ei korrasta,» leidis Rebane.
«Nii ongi järjekordselt kolm apteekrit – üks neist olen mina Kõo haruapteegi osas – otsustanud oma haruapteekide uksed sulgeda ning keskenduda põhiapteekide ellujäämisele kui puhkeb uute apteekide avamise võidujooks.»
Apteekrite liidu liikmete küsitlemisel on selgunud, et lühikese aja jooksul võib neile kolmele apteegile järgneda veel 18 maa-apteegi sulgemine, kuna nende seisund on väga ebakindel.
«Ääretult kummaline ja isegi vastutustundetu on sotsiaalministeeriumi käitumine. Paistab et neid ei huvitagi, et 9. juuni on sama hästi kui käes. Mitte ühtegi sisulist ja tõhusat lahendusvarianti pole sealt tulnud. Ainus aktiivne osapool kogu protsessis on olnud riigikogu sotsiaalkomisjon. Kui regulatsiooni puudumisel tekib kaos, maa-apteegid suletakse ja ravimite kättesaadavus väheneb, siis kes selle eest vastutab?» küsis Rebane.