Tartu Ülikooli emeriitprofessori Rein Taagepera sõnul on küll presidenti kuningast odavam ülal pidada, kuid tegelikult on ka presidendivõimus palju kulukat poliitilist teatrit.
Taagepera: rahvas tahab pseudopoliitilist teatrit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsis on kroonprintsess Victoria pulmade eel taas kerkinud diskussioon monarhia vajalikkusest ja selle hinnast. «Kui ta on juba olemas, siis on jah küsimus, kui palju ta maksma läheb. Kui monarhiat ei ole, ei näe ma mingit põhjust seda sisse seada,» sõnas Taagepera.
«Põhiseaduslik monarh tähendab, et tema poliitikasse ei sekku. See on tseremoniaalne institutsioon. Kui kuningas või kuninganna peab kutsuma peaministriks selle inimese, kelle ta peab, võiks seda samahästi teha kasvõi arvuti,» tõi ta näite. «Aga kui see funktsioon on vanast ajast olemas, siis tseremooniatel on oma väärtus ja seda on mõtet hoida, kui see liiga kulukaks või skandaalseks ei lähe,» arvas professor.
«Näiteks Briti monarhia on küllaltki kulukas, kuna neil on vanast ajast igasuguseid maavaldusi. Tundub, et Hispaania ja Rootsi kuningakojad on üsna odavad ettevõtted.»
«Kui suur pulm on kulukas, siis on küsimus, miks nad seda teevad – kas selleks, et ennast rahuldada või tunnevad, et rahvas ühelt poolt nõuab seda silmapaistvat tseremooniat, samal ajal, kui sama rahvas kurjustab, mis see maksma läheb,» arutles Taagepera. Ta lisas, et ameeriklastele meeldib väga vaadata televisioonist Briti kuninglikke tseremooniaid, seni kui nad ise selle eest maksma ei pea.
Presidendi valimine poliitteater
Presidenti on Taagepera sõnul odavam ülal pidada seetõttu, et seal tuleb otseselt rahastada ainult presidenti, pärilikus monarhias tuleb aga ülal pidada ka kuninga õdesid-vendi, nõbusid ja muid sugulasi.
Teisest küljest jällegi on kulukas tseremoonia presidendi valimine iga viie aasta tagant. «Sellel valimisel omad kulud. Teame küll, et see on ilma võimuta positsioon, aga valimiste dünaamika on juba selline, et koha pärast hakatakse võistlema, tähelepanu läheb tähtsamatelt küsimustelt ära… siis oleks juba parem, kui president saaks oma tütrele või pojale positsiooni pärandada,» märkis professor.
«Kui palju rahvas tahab tseremoniaalset teatrit, mida pakub püsiv kuningakoda ja kui palju tahab seda poliitilist teatrit, mida pakub ilma võimuta presidendi valimine,» võttis ta kokku. «Vajadus mingisuguse pseudopoliitilise teatri vastu on ilmselt inimestel olemas.»
Kuna monarhiatel võimu ei ole, siis Taagepera hinnangul ei ohusta ka neid eriti miski: «Aga pole ka märgata, et uusi monarhiaid oleks juurde tulnud,» lisas ta.