Füüsiliste karistuste kasutamine alaealiste distsiplineerimisel on Eestis üsna levinud ning 15 protsenti 7.-9. klasside lastest on saanud eelmise aasta jooksul füüsilisi karistusi, selgub Tartu ülikooli uuringust.
Uuring: 15 protsenti lastest on saanud füüsiliselt karistada
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
5. mai 2014, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli protsenti selle vanuserühma lastest on langenud füüsilise väärkohtlemise ohvriks. Analüüs kinnitab, et füüsiliste karistamise kasutamine ning laste füüsiline väärkohtlemine tõstab alaealiste õiguserikkumiste esinemise riski.
Alaealised, keda uuringule eelneval aastal karistati füüsiliselt, panid toime õiguserikkumisi kaks korda sagedamini, kui lapsed, keda vanemad ei ole füüsiliselt karistanud. Ka väärkohtlemine tõstab 1,8 korda õiguserikkumiste toimepanemise riski. Samuti leiti seos alaealise füüsilise väärkohtlemise ning laste poolt ülemäärase alkoholi tarvitamise vahel. Väärkoheldud lastel esineb alkoholiga liialdamist kaks korda sagedamini võrreldes lastega, keda vanemad ei ole tugevalt peksnud või muul viisil vigastanud.
Koolivägivald on kaheksa aastaga veidi vähenenud, kui 2006. aastal oli koolivägivalla ohvriks langenud 24 protsenti õpilastest, siis 2014. aasta andmete kohaselt 22 protsenti. Tüdrukutest on langenud koolivägivalla ohvriks 22,4 ja poistest 19,8 protsenti. 17 protsenti 7.-9. klasside lastest tunnistas, et on koolis teisi kiusanud. Kiusatud lastest on 33,2 protsenti ka ise teisi kiusanud.
Ka koolikiusamise ohvriks langemise ja vanema poolt lapse suhtes füüsilise jõu kasutamise vahel on seos. Lapsed, keda vanemad füüsiliselt karistavad, langevad kaks korda sagedamini koolikiusamise ohvriks võrreldes lastega, kelle suhtes vanemad füüsilist jõudu ei kasuta.
Justiitsministeeriumi ja Tartu ülikooli koostöös läbiviidud uuringu eesmärk on kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 7.-9. klassi õpilaste hulgas. Samuti sooviti selgitada, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega.
Tegu on koolipõhise uuringuga, mis viidi läbi mullu detsembrist tänavu veebruarini. Uuringu sihtgrupi moodustasid Eesti üldhariduskoolide 7.-9. klasside õpilased. Kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu viis läbi Tartu ülikool.
Eelmine laste hälbiva käitumise uuring viidi Eestis läbi 2006. aastal.