Inimõiguste keskuse juht: vähemustel ei ole valitsuses piisavalt häälekandjaid

Anni Säär, Inimõiguste Keskuse õigusekspert ja Kari Käsper, Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Eesti Inimõiguste Keskuse juhi Kari Käsperi sõnul toimub Eestis lõimumine küll, kuid liiga aeglaselt, sest venekeelsel elanikkonnal ei ole valitsuses piisavalt esindajaid.

Täna keskpäeval avaldati Eesti inimõiguste aastaaruanne. Käsper ütles Postimehele, et eestlased on aina enam hakanud mõistma, et selleks, et Eesti oleks tõeliselt turvaline riik, tuleb rohkem pöörata tähelepanu inimõigustele ja rahvusvähemuste inimõiguste kaitsele.

«Me ei saa rääkida demokraatlikust riigist, kui seda juhib ainult mingi osa ühiskonnast.»

Tema sõnul peaks riik aga veelgi enam selgelt näitama, et kõik siin elavad inimesed võivad loota riigi peale ja et riik seisab nende huvide eest väljas.

«Peame vähemusi rohkem kuulama. Nende jaoks on oluline näha, et neil on poliitiline väljund, et ka nende seast on inimesed valitsuses. See tekitab omanikutunnet riigi suhtes.»

Rahvusvähemusi puudutavas valdkonnas oli mullu üheks kõige olulisemaks tegevuseks lõimumisvaldkonna arengukava «Lõimuv Eesti 2020» koostamise jätkamine, mis oleks pidanud esitatama valitsusele kinnitamiseks eelmisel detsembri. Seda plaani ei suudetud aga täita.

Eesti riigi huvides on Käsperi sõnul, et meie ressursid oleksid kõige paremini ära kasutatud ja et kõik talendid tuleksid esile, mitte ainult eestlaste hulgast.

«Tahame, et valitsuses oleksid kõige tublimad ja targemad, et meid juhiksid inimesed, kes oleksid kõige pädevamad. Kui me välistame sealt venekeelse elanikkonna, siis lõikame osa talente ära.»

Eelmisel nädalal jõudis kooskõlastusringile kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille järgi ei võtaks riik edaspidi mitme kodakondsusega lastelt enne täisealiseks saamist Eesti kodakondsust. See puudutab umbes 1200 Eestis sündinud last.

Samas toob aastaaruane välja, et valitsuskoalitsiooni moodustanud Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit leppisid kokku, et kodakondsuspoliitika põhialuseid ei muudeta.

Tagasi üles