Venemaa loodab, et rahvusvahelised organisatsioonid aitavad kaasa Ukrainas toime pandud väidetavate inimõiguste rikkumiste ausale uurimisele.
Venemaa: Ukraina kriis võib vallandada ekstremismi kasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme veendunud, et seadusetuse jätkudes võib Ukraina kriis kasvada üle tõsiseks ohuks regionaalsele rahule ja julgeolekule, soodustada rahvustevaheliste ja etniliste erimeelsuste ja konfliktide kasvu Ukrainas ja Euroopas tervikuna,» on öeldud Venemaa välisministeeriumi raportis «Valge raamat», mille 80-leheküljeline tekst avaldati täna Kremli koduleheküljel.
Aruanne anti üle president Vladimir Putinile ja Vene ametiisikute sõnul võib Moskva selle alusel pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourg'is.
«Loodame, et seda teadvustatakse lõpus asjaomastes rahvusvahelistes struktuurides, mis peavad andma oma mandaatide raames panuse inimõiguste arvukate rikkumiste objektiivsesse ja mittepolitiseeritud uurimisse,» ütlevad «Valge raamatu» autorid.
Nende veendumuse kohaselt «peavad süüdlased saama väljateenitud karistuse», sest «vastasel juhul saavad igat masti ekstremistid ohtliku ergutussignaali».
Raport koosneb mitmest peatükist ning käsitleb Ukrainas ajavahemikul 2013. aasta novembrist 2014. aasta märtsi lõpuni aset leidnud sündmusi.
Ukraina kriis sai alguse 2013. aasta novembris, kui toonane president Janukovõtš loobus sõlmimast ELi assotsiatsioonilepet, mis vallandas Ukrainas valitsusvastased meeleavaldused. Ta tagandati veebruaris, misjärel Venemaa vallutas pärast uue läänemeelse Ukraina valitsuse võimuletulekut naabrile kuuluva Krimmi poolsaare.