Kuigi Valgas 7. mai hakul kiiresti ja hääletult piki Pedeli jõge lennanud punaseid objekte näinud proua usub, et kuumaõhulaternatega tegu polnud, kalduvad väidetavate paranähtustega sageli kokku puutunud inimesed arvama, et kiiresti ja hääletult üle öise Valga tuhisenud objektid olid kõige tõenäolisemalt just laternad.
Ka Eesti tuntuim anomaalsete nähtuste uurija Igor Volke oli juhtumi kirjeldusega tutvumise järel selles üpris veendunud. «Praegusel ajal tekitavadki paljusid niinimetatud ufovaatlusi just kuuma õhu laternad. Nende liikumine võib olla vahel ootamatult kiire, kui on tegu tugevate õhuvooludega. Ka värvus võib varieeruda sõltuvalt paberi toonist, õhuniiskusest ja temperatuurist, objektid võivad nii-öelda kirgastuda,» selgitas Volke.
Laternate versiooni ei välistanud ka võimalikke paranähtusi teaduslikus võtmes seletada püüdva MTÜ Eesti Skeptik eestvedaja Martin Vällik. Tema sõnul on objektide parameetreid nagu kõrgus, kaugus ja kiirus väga raske visuaalselt hinnata. «Ka värvused atmosfääris muutuvad. Inimeste taju on pealegi väga erinev. Taolised vaatlused nõuavad kogenud silma.»
Volke möönis samas, et kellaaeg pärast südaööd ja objektide arv alates poolest tosinast «nõuab» kuskil hilise ja tõsise peo olemasolu.
Valgamaalane uuris ometi ka kaksiklinna Läti poolelt, ega seal mõnd suuremat pidu olnud, mille käigus südaöösel hiina laternaid lennutada võidi. «Meile teadaolevalt küll Valkas öösel suuremaid üritusi polnud,» kinnitas ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjanik Aldis Maris Dubļāns.
Samas on tema sõnul sellised laternad linnas väga populaarsed ja neid võidi lennutada ka erapidudel. Võimalikest kohtumistest maaväliste tsivilisatsioonide esindajatega lehel samuti andmeid polnud.
Ka Valka turismiinfo büroo juhataja Anita Tannenberg ütles, et linnas suuremat sorti üritusi, mis toonuks kaasa laternate lennutamist, nende teada ööl vastu kolmapäeva polnud.
Nii Volke kui Vällik tõdesid, et tegu võis olla ka militaarobjektidega. «NATO hävitajad lendavad paarikaupa. Düüsidest võib olla näha punakas kuma,» rääkis Vällik.
Eesti kaitseväe õhuväe staabi teavitusspetsialist Alar Laats aga kinnitas, et Ämari lennuväebaasist pärit lennukitega kindlasti tegu polnud. «Meil maandus viimane lennuk teisipäeva pärastlõunal ja järgmine startis alles kolmapäeval kella kaheksa ajal. Meie lennukid öösel reeglina ei lenda. Pole ka kuulnud, et Leedust oleks lennukid täna öösel siin käinud.»
Martin Vällik pakkus välja, et tegu võis olla ka meteooridega, mille kiirus võib ulatuda isegi kuni 80 km/h. Volke aga oli aga veendunud, et tegu ei olnud astronoomilise objekti ega atmosfäärinähtusega.
Igor Volke avaldas ka lootust, et ehk julgustab Mai kogemus kohalikke julgemini jagama ufouurijatega vaatlusi või kogemusi, mis jäänud inimesele mõistatuseks, nagu ilmutused, poltergeistid, ufod või arusaamatud keskkonnanähused, sealhulgas rohuringid.
Ka Martin Vällik julgustas inimesi kõige salapärase vastu huvi tundma ja seda vaatlema. «Kui inimene tõesti märkab midagi põnevat, tuleks fikseerida võimalikult palju asjaolusid, nagu näiteks liikumissuund, ilmastikuolud ja asend taevakehade ning teiste objektide suhtes,» loetles ta.
«On selge, et inimesed näevad eri asju. See ei tähenda, et nad oleks kambakesi lolliks läinud. Kõik on tõlgendamise küsimus,» tõdes Eesti esiskeptik.