Samal ajal kui Eesti Pank hoiatab kinnisvaraturu ülekuumenemise eest, panustavad paljud ehitusettevõtted hindade langusele. Rääkisin Merko Ehituse juhatuse esimehe Andres Tringiga vahetult pärast ettevõtte aktsionäride üldkoosolekut kümmekond päeva tagasi.
Äsja lõppes aktsionäride üldkoosolek. Millise sõnumi aktsionäridele edastasite?
Lühidalt: enamikus valdkondades oli 2013. aasta meil parem kui 2012. aasta. Kuna juba eelmisel aastal algas riigihangete vähenemine ning sel aastal see jätkub, siis ehitussektoris tervikuna kerge aasta ei tule.
Kinnisvaravaldkonna poole pealt on turg olnud positiivne, oleme suutnud seda ära kasutada ja investeerime sinna jätkuvalt. Eks peame kiiresti kohanema, ja seda ka aktsionäridele selgitasime.
Kas see ei ole kummaline olukord, et üks sektor sõltub nii palju Euroopa Liidu rahast? Mis saab ehitussektorist siis, kui alanud eelarveperiood lõpeb, või siis, kui Eesti pole enam Euroopa Liidu netosaaja, vaid hoopis netomaksja?
Tegelikult on ehituses turule tulla liiga lihtne ning siseturu jaoks tegijaid liiga palju. Kuidas jõuda mõistliku olukorrani, kus on mingis mõttes spetsialiseerunud ettevõtted, kes kindlas valdkonnas omavad oskusteavet ja kompetentsi?
Kuidas mõistlikuma turuni jõuda, seda vastust ei tea praegu mitte keegi. Eks elu sõelub välja, kes kaovad ja kes ellu jäävad.
Juhul kui riigihangete maht seitsme-kaheksa-aastases perspektiivis väheneb, inimeste arv kahaneb, ega siis muud väljapääsu ei ole, kui et tegijaid jääb samuti vähemaks.
Konkurents hangetele on samuti tihenenud – suured ettevõtted konkureerivad väikestele objektidele.
Eks see ole kogu aeg tihe olnud. Praegu näeme, et päris mitmed ettevõtted panustavad hindade langusele tulevikus, aga see on suhteliselt riskantne.
Kuidas see välja näeb?
Lepinguid võetakse hindadega, mille puhul on näha, et panustatakse sellele, et tulevikus suudetakse ehitada odavamate hindadega. Ausalt öeldes mina ei näe, mille arvelt tegelikud ehituskulud võiksid tulevikus väheneda. Ehitus liigub natukene teises tsüklis, muu majandusega võrreldes viitega. Mina seal langusruumi eriti ei näe ning trend on üsna riskantne.
Ütlesite, et tegijaid on palju. Kas Merko kavatseb kedagi üle võtta?
Oleme börsile juba aasta tagasi indikeerinud, et otsime ka selliseid võimalusi, ning oleme neid pidevalt analüüsinud ja hinnanud, aga siiani ei ole me mitte ühegi mõistlike tingimustega tehinguni jõudnud.
Teie turg on 80 protsenti Eestis, 20 protsenti Lätis ja Leedus.
Sel aastal Läti tulude osakaal kasvab. Eelmisel aastal oli meie kasv läbi aegade kiireim. Balti riikide turud liiguvad veidi erinevalt, meie suutsime Lätis olukorda ära kasutada. Eelmisel aastal oli Lätis hea kasv, mis müügikäibe osas realiseerub juba sel aastal. Ma prognoosin, et selle aasta lõpuks on meil mitte-Eesti tulude osakaal kõrgem kui eelmisel aastal.
Kui Skanska sügisel ära läks, andis ettevõte mõista, et neile ei sobi Eesti asjaajamine. Millised on need Eesti eripärad?
Arvan, et nende otsus oli pragmaatiline – tulu-kulu analüüs, ning ega ka Soome turul pole ehitajatel praegu kõige paremad ajad. Seal tõmmatakse parajasti kokku ja minu teada kuulus siinne üksus Soome üksuse alla.
Mina loen sellest otsusest välja ka hinnangut turule, kuidas käitutakse ja millised on konkurentsieelised. Ka meie börsiettevõttena ja Eesti mõistes suure ehitusfirmana näeme sarnaseid probleeme: kui ausalt mängitakse alates maksude valdkonnast kuni tööohutuse ja kõikide ehitusnõuete täitmiseni välja, mis tegelikult on ju kulu, aga mis hoiavad kvaliteeti ja annavad parema tulemuse.
Meie turg on väga hinnakeskne ja tellija ostab ainult hinda, andmata aru, et hea tulemuseni jõudmiseks on vaja tegelikult palju rohkem. Kuna aga see ei ole nii kergesti mõõdetav, siis arvatakse, et saad küll auto, aga üks on Zaporožets, teine aga Opel või midagi enamat.
Ütlesite, et teid usaldatakse väga palju. Kas see tähendab, et maadevahetuse skandaali vari, mis Merkol mõned aastad tagasi oli, enam üldse tunda ei ole?
Mina oma igapäevatöös seda tõesti ei tunne ja loodan, et see asi saab võimalikult kiirelt lõpliku lahenduse. Aga Merko igapäevatööd see ei mõjuta – mõtleme rohkem tulevikule kui minevikule.
Mis selle Pärnu maantee trammitee ehitusega lahti on? Kas tegu oli valesti koostatud tellimusega?
Ma küll ei taha väga detailidesse minna, aga põhimõtteliselt võib öelda, et eelprojekt, mille alusel hange läbi viidi, ja tegelik olukord erinesid oluliselt, mis mõjutab ka tehnilisi lahendusi, kuidas objekt valmis ehitada. Eelkõige puudutab see pinnase tegelikku olukorda, pinnase kandevõimet. Ilma lahti kaevamata ongi seda väga keeruline tuvastada.
See objekt on teie jaoks üsna suur?
Jah, selle hanke kogumaht oli suurusjärgus 26 miljonit eurot.
Kas valmis saab õigeks ajaks?
Me väga loodame, et jõuame peagi lahendusteni, ning kui tähtajad peaksidki nihkuma, siis ainult põhjendatult. Praegune olukord ei rahulda mitte kedagi. Linnakodanikuna läbin ma ka ise seda marsruuti iga päev ja ei saa mitte kuidagi olukorraga rahul olla.