Garri Raagmaa: Eesti julgeolek sõltub asustusest

Garri Raagmaa
, TÜ regionaalplaneerimise dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvastiku muutus 1989-2011
Rahvastiku muutus 1989-2011 Illustratsioon: Pm

Riigikaitse on territoriaalne fenomen, leiab TÜ regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa (SDE). Kui elanikkond on koondunud mõnda suuremasse keskusse, on sellise riigi hävitamine üsna lihtne.

Hakatuseks üks lugu. Turu sõbrad korraldasid mulle 1991. aastal «töö- ja puhkelaagri» ühes Edela-Soome talus. Olnud seal juba mitu nädalat, küsisin vanaperemehelt, miks tal vintpüss kogu aeg koridoris seina najal seisab. Ta osutas ida poole ja vastas: «Aga siis on mul hea kohe ryssä’le tina anda.» Kaks nädalat hiljem algas Moskvas putš ja tankikolonnid veeresid Tallinna poole. Aga mitte Helsingi poole.

Sel lool on märksa sügavam tähendus. Esiteks iseloomustab see rahva kaitsetahet. Kui igast metsatukast tuld antakse, siis mõtleb ka kõige bravuurikam diktaator enne mitu korda, kui rünnakukäsu annab. Teiseks näitab see, et riigikaitse on territoriaalne fenomen. Tähtis on kogu maa asustatus. Õhuvägede tegutsemine võib paista mängukonsoolide meistrivõistlusena. Territooriumi valdamiseks on aga vaja maavägesid, mis tähendab juba vahetut kokkupuudet inimeste vahel. Hajutatud rahvaväe mahasurumiseks ei ole piisavalt droone isegi jänkidel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles