Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Roheliste erakonna neljas number Imbi Paju leiab, et Euroopa Liidu roll peaks eelkõige suurenema valdkondades, kus riigipiiri-ülesed mõjud on väga suured. «Ja kõige suuremad on need mõjud muidugi keskkonnavaldkonnas ja tervises.»
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia:http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini
Neljas : hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Kindlasti pole siin ühte õiget vastust Euroopa tuleviku kohta. Antud variantidest saaks vastuse esimese, kolmanda, neljanda ja viienda tee kombinatsioonist. Jäädes truuks oma ambitsioonide täitumisele, peab EL aktsepteerima sügavat muutust, kui me ei taha näha läänelikku korda lagunemas, vajudes sügavasse, üliohtlikusse, tasakaalutusse vormi. Ma usun koguni, et Euroopa energia, lootus tulevad uute liikmesriikide esindajatelt. Juba praegu on kujunemas tõsiseltvõetavateks arvamusliidriteks nii Eesti president Toomas Hendrik Ilves kui Poola välisminister Radoslaw Sikorski ja uut energiat saab Euroopa Liit võimu kogenud naistelt. Värsketest, julgetest nägemustest on kujunemas väärtuslik kapital Euroopa asjades.
21. sajandil peaks Euroopa vaatama läbi oma varasemad hoiakud ja tegelema oma identiteediga, mis looks optimismi ja kokkukuuluvuse tunnet. Peab julgema loota ja tegutsema nii, et hirm kaoks. Selleks on vaja tugevdada usku lääne väärtustesse. Alahoidlikkus, mida on tunda Venemaad puudutavates teemades, tegeleb pigem ellujäämisega - rohkem peaks tegelema uute strateegiatega, mis tõstaksid Euroopa Liidu enesekindlust. Euroopa Liidus on 500 mijonit inimest, väga hea haridusepagas, kõrgtehnoloogilised oskused, millest on puudu Venemaal. Tähtis on see, et poliitlises kriisis, kus me tänu Venemaale oleme, jääks Euroopa Liit oma põhimõtetele truuks.
Need põhimõtted on sügavas õigusriigi idees, sotsiaalse sfääri ja majanduse vahel peab valitsema tasakaal ja Euroopa Liit on rahuprojekt. Paljud tavalised inimesed on hakanud Euroopa liitu tajuma ahistavana, sest see esindab palju tundmatut, seega on vaja rohkem läbipaistvust. Ajakirjanikud, saadikud ja eksperdid on samuti sillaehitajad tavalise kodaniku ja EL bürokraatia vahel. Samuti loob koostöösildu üle-euroopalise demokraatia ja kodanikualgatuse tugevdamine, mis vastandub inimkaugele bürokraatiale ja annab kogemuse, et koos oleme tugevamad kui üksikutena eraldi. Selle näiteks on mitmed noorte ja kodanikualgatuslikud koostööprojektid. Oluline on, et usuksime Euroopa südametunnistuse olemasollu, et ebainimlikkuse mõõt, mis Venemaa kaudu näitab Ukrainas oma palet, ei ohustaks seda. Euroopa Liit peaks tegutsema nii, et käib kogu aeg Venemaast samm ees.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Euroopa Liit peaks läbi Nato olema ühtsem kaitseküsimustes. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad kuuluma koos USAga NATOsse. Rootsi riikliku kaitsekolledži dotsent Tomas Ries ütles Lennart Meri konverentsil, et üks nõrk koht, kust Venemaa võib Euroopat rünnata, on Põhja-Euroopas - NATOsse mittekuuluvad Soome ja Rootsi. Teine potentsiaalne Venemaa sisenemiskoht Euroopasse on Eesti ja Läti, mille elanikest on veerand vene vähemused. Ta lisas, et Euroopa Liit ei heiduta Putinit, vaid EL suhe USAga. Kuid seda suhet ollakse Euroopas peaaegu kaotamas - raketikilp on ainus, mis alles jäänud on.
Seega on oluline, kuidas suudavad NATO ja Euroopa Liit oma koostöö kiiresti ümber korraldada, enne kui militariseeruva Venemaa rünnaku alla satub kogu Euroopa. Euroopa Liidu liikmesmaad ei tohiks müüa diktatuuririikidele oma relvastust. Ei tohi unustada, et Euroopa Liit loodi pärast II Maailmasõda rahuprojektina ja seda ei tohi ohverdada lühinägeliku omakasu altarile, nagu juhtus Nord Streami puhul, millele andis kuldse tee Euroopa riikide poliitiline otsus. See polnud keskkonna tervist silmas pidav otsus, nagu Euroopa Liidu kodanikele seda esitati, sest Venemaa polnud allkirjastanud isegi Espoo keskkonnakaitse kokkulepet.
Soome endine peaminister Paavo Lipponen ja Saksmaa eks-kantsler Gerhard Schröder asusid Venemaa kasuks lobitööd tegema. Selline korruptiivne tegevus süvendas Euroopa Liidu elanikkonnas küünilisust. Euroopa Liit peab arendama oma küberkaitsevõimet ja energiasõltumatust taastuvate energiaallikate arendamise kaudu. Kui minna Eesti tasandile, siis me peame tegema kõik, et Euroopa Liidu ja NATO maana tugevdada Venemaaga piirnevaid Euroopa Liidu piirkondi. Mitte nii, nagu toimub piirilinnas Mustvees, kus ollakse kaotams Eesti kooli, taastuvravi keskust, mis loob rahva hulgas lootusetuse tunnet. Või Ida-Virumaal, kus inimesed on jätkuvalt suurriigi poolt manipuleeritavad ja kellega Eesti poliitline eliit peaaegu ei suhtle. Ei tohi unustada, et Venemaa peab hetkel ka pühholoogilist sõda ja Eesti kui ELiidu ja Nato riik ei saa seda ise süvendada piirkonna halva planeerimise kaudu.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Ühiseid makse peab rakendama seal, kus mõjud ei tunne riigipiire - ja see käib eelkõige saastamise ja loodusvarade kasutamise kohta, sest õhk, vesi, metsad ja maapind on meil ju tegelikult ühised. See ei takistaks loodusvarade kasutust, vaid muudaks nende kasutmise nutikamaks ja vähem raiskavaks - ehk siis rohelisemaks. Ja kiiresti tuleb ühtlustada põllumajandustoetused - seda just mahepõllunduse soosimise suunas. Samuti ei tohi unustada inimest - me peaks kaaluma, kas minimaalpalga tasemete ühtlustamine kogu EL võiks tuua soovitud rohelise pöörde Euroopa majandusse ning kodanikupalk ehk baassissetulek tuleb üle-euroopaliselt läbi arutada.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Keskkonnaga seotud kulusid tuleks suurendada - eriti tegevusi, mis on seotud madala süsinikusisaldusega majandusele ülemineku toetamiseks ( fossiilkütuste tootmise, subsideerimise ja kasutamise osakaalu vähendamine, taastuvenergia tootmise ja kasutamise toetamine, energiasäästlikuse ja energiatõhususe lisamine rohelise ja keskkonda säästva tootmise ja tarbimise edendamine jms. kaudu) .
Euroopa Liit peaks kiiresti ja jõuliselt panustama rohemajandusse üle Euroopa - teadusuuringutesse ja innovatsiooni, juba olemasolevate heade, kulutõhusate lahenduste kiiresse “paljundamisse” tavakasutuses. Näiteks peaks jõuliselt aitama kogu Euroopa kodumajapidamised muuta energiatõhusamaks ning varustada päikesepaneelidega, et iga kodu toodaks vähemalt osa elektri- ja soojusenergiat ise. See vähendaks meie sõltuvust Euroopa-välistest energiaallikatest. Kõigele lisaks looks see hulgaliselt töökohti noortele, kelle seas on tööpuudus väga raskete tagajärgedega. Euroopa taastuvenergiaettevõtetel tuleb aidata laieneda ka Vahemere lõunarannikule, et toota seal päikese- ja tuuleelektrit ja magevett, tõsta sellega elatustaset ning vähendada migratsioonisurvet.
Need asjad vajaks kiiret finantstuge. Euroopa Liidu arengukava juhised näevad ette, 2050 aastaks peab Euroopa Liit vähendama oma heitekogisid 80 protsent, selleks peavad Euroopa Liidu liikmesriigid töötama välja oma riigi madala süsinkusisaldusega majanduse strateegiad, see puudutab trantsporti, tööstust, hooneid, ehitust, põllumajandust.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Kõik valdkonnad, kus riigipiiri-ülesed mõjud on väga suured, tuleb kaalumisele võtta. Ja kõige suuremad on need mõjud muidugi keskkonnavaldkonnas ja tervises. Inimeste hea tervis on Euroopa majanduse alustala ja saastamata keskkond on tänapäeval tervise elementaarne eeldus.
Eelkõige puudutab see rohelisele majandusele kiiret üleminekut, keskkonnakaitset ja kliimamuutustega seotud tegevusi. Kuigi üldiselt kõik EL riigid toetavad ja on aru saanud eelnimetatud tegevuste ja poliitikate vajadusest, siis reaalses elus prevaleerivad siiski rahvuslikud huvid . Näiteks Poola ei ole eriti huvitatud madala süsinikusisaldusega majandusele kiirest üleminekust, kuna suured põlevkiviettevõtted riigis seda ei toeta. Rääkimata loodust reostava põllumajanduse jätkuvast toetamisest Prantsusmaa poolt. Põllumajanduses peaks tegelikult EL toetama eelkõige keskkonda säästvat mahepõllumajandust, praegu läheb põhirahastus jätkuvalt intensiivpõllumajanduse toetamiseks.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Otsuse tegijad tuleb hakatuseks isiklikult vastutama panna - kõik, kes Vene parlamendis otsuse poolt hääletasid, nende abilised, finantseerijad ja perekonnad ei pea saama ei viisaga ega viisata Euroopasse ega ühtegi NATO riiki, nende osalusega ärid peavad saama reaalsed piirangud. Venemaalt põgeneda sooviv haritlaskond, teadlased ja spetsialistid peaks aga vastu võtma. Loomulikult tuleb Ukrainat aidata eelkõige kogu majanduse energiasäästlikumaks muutmisel ning korruptsiooni väljajuurimisel. Ka Eestil on IT kogemuste pagas Ukraina aitamiseks olemas.
Eesti võeti 10 aastat tagasi EL liikmeks, enne seda tehti suuri ettevalmistusi, viidi sisse muudatused kõikidel aladel, täiustati seadusandlust jne. Seda kõike tuleb silmas pidada, kui tahame aidata Ukrainat. Ettevalmistuperiood peab olema piisavalt pikk, et inimesed suudaksid sellel ajal integreeruda muutustesse ja nad kogevad läbi kodanikutegevuste enda väärtust ja jöudu ja teisi uusi võimalusi, mis toetab nende elu.
Euroopalike väärtuste piir peab edasi nihkuma Ukraina-Vene piirile. Sellisel juhul tekib varsti eeldus, kus Krimm kukub ise Ukraina rüppe tagasi.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Jah, põhimõtteliselt peaks, sest mõlemad teemad on seotud energiatõhususe ja energiasäästuga - ja need on kogu EL küsimused. Mida tuleb ka EL tasandil reguleerida. Iseasi on see, et selliste meetmete rakendamisel tuleks arvestada ka riikide erinevaid geograafilisi tingimusi ning seda, kas lõpptulemusena on uued meetmed keskkonnasõbralikumad või mitte. Tuleb vaadata kogu tootmise-tarbimise tsüklit ja selle laiemat mõju keskkonnale, mitte ainult seda, kas ta on energiatõhusam.
Näiteks kaasaegsed valgustid võtavad tihtipeale 5-6 korda vähem elektrit kui hõõglambid. See omakorda avab värava päikesepaneelide paigaldamisele kasvõi oma maja katusele, sest päikesepaneel katab suure osa energiavajadusest ja üleliigse saab maha müüa, mis tähendab lisasissetulekut ja vähendab välismaale mineva raha hulka. Silmas tuleb pidada, et uued tehnoloogiad ei tekitaks lisaprobleeme, vaid pakuks lahendusi ja elukvaliteedi, mugavuse tõusu.
8.Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis? Mis komisjonis, mis valdkondades?
Tegutseksin julgeoleku-ja kaitseala komisjonis, inimõiguste komisjonis, energeetika, kultuuri ja hariduskomisjonis. Usun, et minu lisaboobuseks on mu raamatud ja filmid, mis käsitlevad lähiajalugu, mida on presenteeritud ka Euroopa Parlamendis ja mille puhul on kirjutanud Edward Lucas: «Eesti poliitikutel ja diplomaatidel on palju ära teha, et tugevdada kaitseväge ning julgeolekualaseid suhteid teiste riikidega. Aga on ka teine rinne: pehme jõud. Selles etendavad oma osa raamatud, nagu on näiteks Imbi Paju «Tõrjutud mälestused», tuues esile selle, mille eest me võitleme.»