Kuigi gümnaasiumilõpetajaid on tänavu vähem kui eelmisel aastal, ei väljendu see riigieksami tegijate hulgas. Ka paljud varemlõpetanud valisid selle aasta riigieksami tegemiseks.
Eksamitegijate arv püsis kõrge tänu varemlõpetanuile
21. juuni 2010, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksamikeskuse direktor Robert Lippini sõnul oli varemlõpetanuid lisandunud 38 protsenti. «Tõenäoliselt on selle taga majanduslik olukord, kus inimesed otsivad kapinurgast tunnistusi. Ja kui nad neid ei leia, siis tulevad ja teevad riigieksameid, et nad saaksid edasi õppida,» ütles Lippin.
Ta lisas, et eksamiperiood läks eelmise aastaga võrreldes rahulikult. Kui varem on tekkinud küsimusi näiteks see, et matemaatika ja inglise keel olid liiga rasked, siis sel aastal sellist küsimust nii teravalt ei tekkinud.
«Kui eksamitulemusi oodatakse alati väga kärsitult ja pahandatakse, et miks nad kiiremini ei tule, siis meie eesmärk ei ole kiirus, vaid kvaliteet. Meie parimatel õpetajatel, kes on ka meie hindajad, vaja vaadata kahe kuu jooksul 22 000 õpilase tööd. Eksamitööde koguarv on üle 55 000,» rääkis Lippin.
Eksamitulemuste taset pidas ta heaks ja tõi näiteks matemaatika ja füüsika, kus üle 90 punkti saajate arv on sel aastal suurem.
Sel kujul on riigieksamid veel kolmel aastal, 2014 tulevad eksamid juba veidi teisel moel, mil õpilastel on võimalik valida väiksema arvu eksamite hulgast. Kohustuslik on eesti keel, matemaatika kitsa või laia kursuse põhjal ja võõrkeel. Võõrkeelte puhul on valik B1 või B2 tasemel.
Lisaks kolmele riigieksamile on lõpetamise tingimuseks ka koolieksam ja uurimistöö.