Sõtnik: ilma Venemaata Eesti transiidisektor ei toimi
14. mai 2014, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Muugal toimuva transiidikonverentsi kolmandas diskussioonipaneelis leidis riigikogu majanduskomisjoni liige Olga Sõtnik, et ilma Venemaa Eesti transiidisektor ei toimi.
«Kui Venemaalt kaupu ei tule, siis meil ei olegi midagi teha,» nentis Sõtnik. «Kuni Venemaal demokraatiat ei ole, on meie olukord väga keeruline,» lisas ta.
Kui nii jätkub, siis ei ole Sõtniku hinnangul 2020. Aastaks Eesti transiidisektorist enam midagi järel.
Samuti riigikogu majanduskomisjoni kuuluva Deniss Boroditši hinnangul Eesti transiidisektoril perspektiivi on ning avaldas lootust, et ehk aitab ka hiljutine väliskaubandusministri koha loomine laiema pildi loomisele kaasa.
Ühtlasi avaldas Boroditš lootust, et koostöö riigi ja sektori vahel paraneb.
Majandusteadlase Andres Arraku sõnul on hädavajalik, et sektor tuleks oma mugavustsoonist välja ja püüaks näiteks leida alternatiivi idasuunalisele maismaatranspordile.
Arrak meenutas ka Eestis tegutseva Singapuri kinnisvaraärimehe Sonny Aswani ideed, et Eestile võiks keskenduda näiteks õhuteel toimiva kaubanduse arendamisse. «Nii kummaline kui see ka ei ole, siis Eesti on Pekingile kõige lähem Euroopa pealinn,» viitas Arrak Hiina turu kasutamata võimalustele.
Tallinna Sadama direktori Erik Ringmaa hinnangul on sektor siiski pärast 2007. aasta langust kiiresti kohanenud, et ka see, mis on alles jäänud, võib kaduda. Erinevalt Sõtnikust ei arva Ringmaa, et lähitulevikus transiidisektoris suurt midagi muutuks. «Mahud jätkavad väikest langemist ja Vene sadamad arenevad edasi,» nentis ta.
Küsimusele, kas on lootust, et transiidi olukord paraneb, vastas Eest Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann, et lootus ei ole strateegia ning tegelikult tuleks üle vaadata kogu Eesti Raudtee praegune finantseerimine.
Täna kogunevad Muugal kogunevad Eesti tipp-poliitkud, majandusteadlased, analüütikud, julgeolekueksperdid ja ettevõtjad, kes arutavad transiidisektori murekohti muutunud julgeolekusituatsioonis.