Riigikogu võttis täna vastu palju vaidlusi tekitanud seadusemuudatused, mis kehtestavad apteekide seniste asutamispiirangute kadumise järel üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal.
Seaduse vastuvõtmist toetas 45 Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna saadikut ning ka üks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige. Seadusele oli vastu 18 IRLi liiget ning samasse erakonda kuuluv Lauri Vahtre jäi erapooletuks.
Muudatused on ajendatud riigikohtu eelmise aasta lõpus tehtud otsusest, mis apteekide pea kaheksa aastat kehtinud asutamise piirangud tühistab. Riigikohtu otsus jõustub 9. juunil.
Sotsiaalkomisjoni sotsiaaldemokraadist juhi Heljo Pikhofi sõnul lükkas riigikohus apteekide seniste asutamispiirangute tühistamise kuue kuu võrra edasi, leides, et kui piirangud muutuvad kehtetuks ja muid meetmeid ei kehtestata, pole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine.
«Asutamispiirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine võib halvendada apteegiteenuse kättesaadavust. Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna jms tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles ta eile muudatuste teisel lugemisel.
Pikhofi sõnul on täna vastu võetud seaduses küll mitmeid sätteid, millega muu hulgas võimaldatakse käiku panna apteegibuss, maksta maal töötavatele apteekritele lähtetoetust, lihtsustatakse apteegi avamist väikesaartel, lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning keelatakse haruapteekide pidamine linnas, kuid siiski pole need meetmed piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. Tema sõnul pole kuus kuud olnud kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks piisav.
«Selletõttu arutas sotsiaalkomisjon muudatusettepanekut kehtestada ajutine üldapteekide asutamise piiramise regulatsioon suure nõudlusega piirkondades üheks aastaks, et selle aja jooksul töötada välja põhjendatud regulatsioon apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks maapiirkondades,» ütles ta.
Muudatuse järgi võib kuni 2015. aasta 9. juunini suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Kui taotlusi laekub rohkem kui üks, heidetakse esitajate vahel liisku.
Piirangu vastu on sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder, kes leiab, et kui kehtestada üleminekuaeg ja muuta linnadesse uute apteekide asutamine sel ajal sisuliselt võimatuks, jääks ravimituru lukk püsima ja põhiseadusvastane olukord jätkuks. «Selle tulemusel jääks tegelikult turg tänaste turuosaliste jaoks samaks ehk nad oleks konkurentsi eest seadusega kaitstud,» ütles ta.
Teder ütles täna muudatuste vastuvõtmise järel Postimehele, et kui president kuulutab seaduse välja, siis kavatseb ta pöörduda riigikogu poole ettepanekuga viia seadus põhiseadusega kooskõlla.
Samuti on piirangut kritiseerinud vandeadvokaat Allar Jõks, kes analüüsis muudatusi apteegituru liberaliseerimist pooldava Ülikooli Apteegi ettepanekul. Ka tema hinnangul soovitakse nii riigikohtu otsuse kui ka põhiseadusega vastuollu mineva uue piiranguga «olemasoleva ja domineeriva turuosaga ravimikaubanduse gruppi konkurentsi tervistava mõju eest kaitsta».
Ajutise piirangu kehtestamist on samas toetanud näiteks riigikohtu endine esimees Märt Rask, kelle ametiajal apteegipiirangute arutelu kohtus algas, apteekrite liidu ettepanekul muudatusi analüüsinud vandeadvokaat Jüri Raidla ja kohtus väikeapteeke esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper.
Samuti pooldas piirangu pikendamist esmaspäeval antud arvamuses riigikogu põhiseaduskomisjon, kelle sõnul saab ajutise regulatsiooni põhiseaduspärasuse suhtes lõpliku ja siduva hinnangu anda vastava protseduuri alusel üksnes riigikohus.
Sotsiaalkomisjoni esimehe sõnul soovivad komisjon ja sotsiaalministeerium tellida nüüd rea analüüse ja mõjuhinnanguid, mille abil kehtestada järgmise aasta suve alguseks uus regulatsioon, mis tagaks ravimite kättesaadavuse ka maal.
Nii soovitakse analüüsida kaht lahendusvarianti, mille on oma mulluses otsuses välja pakkunud ka riigikohus. Neist esimese kohaselt loodaks maapiirkondades tegutsevate apteekide tegevustoetuse süsteem ehk makstaks neile toetust kas riigieelarvest, apteekide tegevusloa tasu kogumise kaudu või mõnel muul viisil.
Teise lahendusvariandi järgi pandaks suuremates omavalitsustes tegutsevatele apteekidele kohustus osutada teenust ka maapiirkonnas. Kohustus võidakse panna näiteks ravimiameti kaudu kohaliku omavalitsuse taotlusel, riikliku miinimumvõrgustiku alusel või apteekrite koja kaudu.
Samuti soovitakse proviisorite ja farmatseutidega arutada apteekrite koja asutamist, millele saaks delegeerida apteegiteenuse korraldamise ülesandeid. Sotsiaalministeerium tahab hinnata ka eri korralduslike mudelite puhul apteekide tööjõuvajadust ning kokku leppida loetelu tervishoiuteenustest, mida proviisorid ja farmatseudid peaksid apteekides osutama.
Pikhof on Postimehele öelnud, et sotsiaalkomisjon kohtub ministeeriumi esindajatega ilmselt juba juuni alguses, et paika panna täpsem tegevus- ja ajaplaan.