Teadlane: Pärnumaa randades olevad hülgelaibad on kalanduse kaaspüük

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel kevadel on Pärnumaa randadest leitud tavalisest rohkem hülgelaipu ja surnud kalu.
Sel kevadel on Pärnumaa randadest leitud tavalisest rohkem hülgelaipu ja surnud kalu. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Igal kevadel Pärnu kandis randa uhutavad rohked hülgelaibad on kohalike kalameeste ohvrid ehk nii-öelda kalanduse kaaspüük, leiab merebioloog Mart Jüssi.

«Millegipärast ei tule hülgelaibad randa siis kui jää ära läheb, vaid siis kui kala hakatakse püüdma," kommenteeris Jüssi BNSile Pärnu Postimehe uudist, et tänavu kevadel on Pärnumaa randadest leitud erakordselt palju hülgelaipu.

Audru abivallavanem Priit Annuse sõnade kohaselt on vallas sel aastal koristatud 37 hülgelaipa. «Neid on tänavu tõesti palju," tunnistas ta. Annus ei osanud öelda, miks lõpnud hülgeid randades tänavu nii rohkelt leitakse.«Ilmselt on nad sattunud kalurite võrkudesse, võib-olla on on kaasa aidanud tuuleolud,» arvas ta.

Jüssi sõnul on Pärnumaa randades olevad hülgelaibad tavaline nähtus. «See on iga-aastane jant, et hülgelaibad tulevad kevadel randa,» lausus teadlane. "Tavaliselt on nad nii paksud, et miski tõbi sellises heas toitumuses hülgeid suurel hulgal ei tapa ja miskipärast ei sure nad lesilatele vaid ikka Pärnu lahte. See on eelkõige kalanduse kaaspüük, millest eriti keegi juttu teha ei taha, sest seda pole ju olemas.»

Kalurid peavad hülged enda vaenlasteks, sest need lõhuvad püüniseid ja söövad väidetavalt kalurite eest kala ära.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles