Ehitaja taastab roheliste esimehe maja linna keelule vilistades

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tänav 8 maja hoovipoolses osas käib vilgas töö, olgugi et tolmukoti juures tegutsev ehitaja Imre Tael pole linnavalitsuselt hoone rekonstrueerimiseks ehitusluba saanud.
Tallinna tänav 8 maja hoovipoolses osas käib vilgas töö, olgugi et tolmukoti juures tegutsev ehitaja Imre Tael pole linnavalitsuselt hoone rekonstrueerimiseks ehitusluba saanud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Restauraator Imre Tael, kes on muu hulgas taastanud Tallinna toomkiriku torni ja restaureerinud selle kuuesajakilose kullatud seieritega kella, tegutseb nüüd Viljandis, valmistades linnaametnikele peavalu.

Tallinna ja Tartu tänava nurgal seisvat maja, mille tuntumad rentnikud on Pappa Pizza ja R-kiosk, ümbritsevad juba mõnda aega puittellingud. Selle nädala algusest on maja taga urisenud hiiglaslik tolmuimeja, mille Imre Tael koos kaaslastega on ventilaatoritest ja kanalisatsioonitorudest kokku klopsinud. See imeb pööningult tulevat prahti.

Tolmuvaba lammutamist nimetas Tael roheliseks, ennast lausa tumeroheliseks. Roheline on ka maja omanik – erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane. Roheline polnud aga foorituli, mida linnavalitsus oleks ehitustegevuse alustamiseks pidanud näitama. Töö käib täie hooga hoolimata sellest, et hoone rekonstrueerimiseks pole ehitusluba.

Viljandi peaarhitekt Laur Pihel ütles, et linn on saatnud omanikule märgukirja ja ettekirjutuse, et töö tuleb kohe katkestada. «Sellest hoolimata on ehitaja eemaldanud poole hoone ulatuses katusekatte ja osa katusekonstruktsioonist.»

Lihtsalt ei meeldi

Laur Piheli ütlemist mööda on ehitaja Imre Tael esitanud linnale mitme projektinõudmise peale vaid vabakäelisi visandeid. «Nendel kajastub ehitaja nägemus katusest, mis on Viljandi vanalinna sobimatu ja ebatraditsiooniline,» lausus peaarhitekt ning täpsustas, et plekki ei plaanita katusele panna vertikaalselt, vaid horisontaalselt.

Maja omanik Aleksander Laane ütles, et nad on esitanud linnale projekti kolm korda ja see on iga kord tagasi lükatud. «Põhilised põhjused, nagu nüüd aru saame, on inimeste võimetus või tahtmatus joonist lugeda ning veel tähtsam põhjus on see, et neile ei meeldi,» rääkis Laane ning lisas, et projekti on üle vaadanud ja allkirjastanud ka arhitekt Leonhard Lapin.

Laane sõnul on Eestist raske leida inimest, kes teaks plekk-katustest rohkem kui tema palgatud Imre Tael. «Ma arvan, et kui ta sobis tegema Tallinna raekoja torni, Kumu fassaadi ja veel kümneid objekte ajaloolistest muinsuskaitsealustest kirikutest kuni tavaliste elumajadeni, siis teab ta ka seda, mida Viljandi tagasihoidliku hoone katusega teha.»

Tallinna tänav 8 maja pole Laane väitel muinsuskaitse all ning tööks ongi vaid amortiseerunud eterniitkatte vahetamine pleki vastu, muutmata katuse kuju ja mahtu.

Omanikku võidakse ehitustegevuse jätkumise korral trahvida 1300 euro suuruse sunnirahaga. Kui ehitaja oma suhtumist ei muuda, tuleb peaarhitekt Laur Piheli sõnul linnal teha kõik sammud selleks, et seadusi täidetaks.

Formaalsuste vastu

Teisipäeval tolmukoti kastmisega ametis olnud Imre Tael ei salanudki, et teeb asju omal moel ja kui linnavalitsus peaks teda selle eest trahvima, esitab ta vaide.

Tael kutsus ka ajakirjanikku redelist üles ronima. Ükski dessandi teinud linnaametnikest polevat seda teekonda ette võtnud. «Järelikult neid sisuline pool ei huvita, kui nad käivad ainult all õiendamas,» nentis ta.

Üleval näitas Tael katusekonstruktsiooni, mille nägemiseks ja uurimiseks olevatki vaja katus kõigepealt avada, et siis selle põhjal hiljem projekt teha. «Kui renoveerimine hakkab, kirjutatakse formaalne projekt ja sellest alates pole kellegi asi, mida sa teed. Meie elame teistmoodi, ei ela formaalset elu,» selgitas ehitaja.

Aleksander Laane on oma sõnul linnavalitsuselt küsinud osalise lammutamise ehk eterniidi eemaldamise luba. «Meile on väidetud, et sellist luba pole seaduses ette nähtud, kuid tegelikult ikkagi on ja me oleme ka selle taotluse sisse andnud,» lisas majaomanik.

Laur Pihel ütles, et rekonstrueerimise puhul ei saa linn lammutusluba anda ja selleks on vaja ikkagi projekti. «Nad teavad seda ja sisuliselt kombivad meie piire,» lausus ta.

Ebaseaduslike ehitustööde alustamist pooldas ka maja haldav Jüri Mirka. Tema sõnul näib linnale muret tegevat, kui mõni katus korda seatakse. «Ma ütlesin ehitusmeestele ka, et ehitage valmis ja probleemidega on pärast aega õiendada küll,» kõneles Mirka.

Laur Pihel aga tunnistas, et sellist suhtumist kui nendel ehitajatel, pole ta veel näinud. «Linna huvides on võimalikult ruttu selline peatänavaäärne kilendus ära lõpetada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles