Peatsed põhikoolid plaanivad uuendusi

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivilinna gümnaasiumi teise klassi õpilased on omamoodi katseprojekt. Nad ei ole kunagi ühtegi numbrilist hinnet saanud ja ei saa neid ka järgmisel aastal. Neljandast klassist hakatakse küll hindeid panema, kuid mõned ained, nagu kehaline kasvatus või kunstiõpetus, jäävad põhikooli lõpuni numbritega hindamata.
Kivilinna gümnaasiumi teise klassi õpilased on omamoodi katseprojekt. Nad ei ole kunagi ühtegi numbrilist hinnet saanud ja ei saa neid ka järgmisel aastal. Neljandast klassist hakatakse küll hindeid panema, kuid mõned ained, nagu kehaline kasvatus või kunstiõpetus, jäävad põhikooli lõpuni numbritega hindamata. Foto: Margus Ansu

Kuus gümnaasiumi alustavad sügisel põhikoolina ning suurem osa neist plaanib sel puhul teha kohe alguses mõned põhimõttelised muudatused.

Suurimaid samme astub Kivilinna kool. Direktor Karin Lukk ütles, et tema kogemuste järgi on lihtsam teha korraga suuri muudatusi kui neid sammhaaval juurde lisada ning seetõttu rakendataksegi sügisest mitmeid mõtteid, mida juba ammu on plaanitud.

Õpilaste jaoks tuleb üks drastilisemaid uuendusi hindamises. Järgmisel õppeaastal jõutakse selle eesmärgini, et numbrilisi hindeid ei panda esimeses kooliastmes ehk kuni kolmanda klassini ning arvestuslikuks muutuvad mitmed ained, mille hinnatavuse üle on aastaid vaieldud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles