Swedbank taotleb kohtult Glaskeki pankrotti

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö Glaskekis.
Töö Glaskekis. Foto: Margus Ansu

Swedbank viis kohtusse avalduse Glaskeki pankroti algatamiseks, kuna ettevõtte saneerimine osutus võimatuks.


Swedbanki kõrgendatud äririski juhtimise üksus on Glaskekiga aktiivselt tegelenud juba eelmise aasta hilissuvest. «Oleme koostöös kliendiga olukorda analüüsides otsinud võimalust ettevõte restruktureerida. Selleks võib katta ettevõtte kulud positiivse rahavoo abil, kaaludes näiteks kulude vähendamist, tulude suurendamist, põhitegevusega mitteseotud varade müüki, lisades omakapitali, restruktureerides laene,» selgitas Swedbanki Balti panganduse kõrgendatud äririski juhtimise divisjoni juht Lars Nilsson.

Pärast põhjalikku analüüsi ei näinud pank paraku võimalust taastada ASi Glaskek jätkusuutlikku äritegevust saneerimise abil. Seetõttu tõusiski päevakorda vajadus algatada pankrotimenetlus.

Pankroti käigus püütakse hoida ettevõtte elujõulist osa tegutsemas, et müüa seda uutele omanikele ühtse tervikuna. Seega ei tähenda pankrot ilmtingimata ettevõtte varade eraldiseisvat müüki, vaid eelkõige selgelt reglementeeritud juriidilist protsessi, mille käigus võlausaldajatel on võimalik osa laenatud rahast tagasi saada.

Otsuse tegemisel kasutas pank mainekate rahvusvaheliste ekspertide abi, sealhulgas konsultatsioonifirmat Ernst & Young, mis tegi ettevõtte ärianalüüsi.

Poolteist aastat tagasi alustas Swedbankis tegevust üksus, mille peamiseks ülesandeks on kohustuste täitmisega hätta jäänud ettevõtete laenude restruktureerimine. Nilssoni sõnul tekkisid probleemid kohustuste täitmisel eelkõige nendel ettevõtetel, mis olid majandustõusu ajal võtnud suuri riske ja agressiivselt laienenud laenamise toel.

«Näeme sageli olukordi, kus ettevõtte omanikud ja juhid eiravad probleeme nende algfaasis ja lükkavad oluliste otsuste tegemise edasi. On tulnud ette olukordi, kus juhtkond ei oma piisavat ülevaadet ettevõtte rahavoogudest ja see ei võimalda teha põhjendatud strateegilisi otsuseid ettevõtte äritegevuse ümberkorraldamiseks,» selgitas Nilsson.

Glaskekil on üle 300 võlausaldaja ja võlanõuded ulatuvad sadadesse miljonitesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles