Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kohtusid eile esimest korda pärast Ukraina kriisi algust, et arutada, kes ja kui palju hakkab maksma liitlaste kohaloleku eest, kui nad Eestisse püsivalt jäävad.
Balti kaitseministrid rääkisid Tallinnas rahast
27. mai 2014, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaitseminister Sven Mikser, Läti kaitseminister Raimonds Vējonis ja Leedu kaitseminister Juozas Olekas arutasid eile kaitseministeeriumis selle üle, mida «Balti riigid peaksid ja saaksid teha liitlaste toetamiseks, kes on siia tulnud, et meid toetada ning kuidas meie saaksime neid paremini vastu võtta,» selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste.
Eesti investeerib praegu kaitsekulutustesse Balti riikidest kõige rohkem – kaks protsenti.
Nii Läti kui Leedu on lubanud kulutusi samuti kahele protsendile tõsta, nii nagu NATO eesmärgid ette näevad, kuid ei ole seda seni teinud.
Läti kaitsekulutused jäävad 0,9 protsendi peale, Leedus on need aga veelgi väiksemad: 0,8 protsenti SKPst.
«Teame, et see grupp NATO liikmesriike, kellel juba on kaitsekulutused kaks protsenti SKTst, on võrdlemisi väike, nii et Eesti kuulub väiksesse ja elitaarsesse seltskonda,» ütles Mikser.
«Me sooviksime näha, et see klubi oleks suurem ja et kõik NATO liikmesriigid tuleksid endale võetud kohustusega toime.»
Eesti kaitsekulutused tõusid kahele protsendile kaks aastat tagasi.
Teine oluline küsimus eilsel kohtumisel oli, kes ja kui palju peaks maksma, kui liitlased Balti riikidesse püsivalt jääksid.
Kõik Balti riigid panustavad näiteks Leedu Šiauliai lennubaasis olevate hävitajate kohaloleku eest.
Ämari lennubaasis paiknevate Taani hävitajate kohalolek, mis on praegu veel vaid roteeruv, mitte püsiv üksus, on praegu aga vaid Eesti õlul.
«NATO sõjalised võimed on eelkõige tema liikmesriikide sõjalised võimed, mida finantseeritakse läbi liikmesriikide eelarvete,» rõhutas Mikser.
«Mis puudutab muutunud julgeolekuolukorrast tingitud vajaduste ja uute prioriteetide rahastamist, siis prioriteedid tuleb kriitiliselt üle vaadata ja ressursse kulutada eelkõige esmatähtsatele asjadele.»
Eesti kaitseministri Sven Mikseri jaoks oli see esimene kohtumine kolleegidega selle ametiaja jooksul.