Tõnis Saarts: üks mees asendas parteid ja Vene-kaart ei toiminud

Tõnis Saarts Foto: Peeter Langovits / Postimees

Valimistulemus peegeldab tellimust uue poliitilise jõu järele – praegu lähevad need hääled Indrek Tarandile, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.

Eurovalimiste järel on õhus palju küsimusi alates Reformierakonna ootamatust suuredust ja Yana Toomi tähelennust. Palju vähem on tekitanud aga elevust Indrek Tarandi muljetavaldav kordusetendus ja IRLi tagasihoidlik esinemine. Need üllatused on Eesti poliitika süvaprotsesse vaadates isegi kaalukama tähendusega, sest sunnivad esitama kahte intrigeerivat küsimust: mis on ikkagi Tarandi fenomeni taga ja miks neil valimistel Vene-ohu kaart ei toiminud, või kui toimiski, siis loodetust palju tagasihoidlikumalt?

Tarand on tõesti omaette Eesti poliitika imelaps. Ta asendab praegu ainuisikuliselt tervet erakonda: establishment’i-vastast, suurerakondade-kriitilist, kergelt populistliku kallakuga parteid, mis tänu parlamendierakondade laotud kõrgetele barjääridele ei ole Eestis seni kuidagi tuult tiibadesse saanud.