Mart Kalm: enam ägedamalt poleks saanud

Mart Kalm
, Kunstiakadeemia professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Kalm
Mart Kalm Foto: Peeter Langovits

Toomas Rein oli minu poisipõlve iidolarhitekt. Pärnu KEKi pikk maja polnud mitte «Kuldne kodu», vaid unistuste kodu. Kui ajakirjas Kunst ja Kodu avaldati kahe sealse korteri sisekujundus, tundus, et enam ägedamalt ENSVs elada ei saa.

Aastaid hiljem Pärnu ­KEKi muinsusteadlikust ajakohastamisest suurt rahvusvahelist üliõpilaste õpituba korraldades tundus maja peetud, kuid jätkuvalt elamisväärne.

Kui patriarhaalne suurkorporatsioon, mida Pärnu KEK nõukogude ajal oli, kokku kukkus, tundsid hoolitsusega harjunud elanikud end abituna ja uute tobedate ahvatluste meelevallas. Muinsuskaitseamet pole aastate jooksul saanud hakkama «Kuldse kodu» kaitse alla võtmisega, mis omanike suure arvu tõttu on muidugi tüütu, kuid siiski palju lihtsam kui mitmed muud tema kultushooned.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles