Ülehomme läheb Eesti üle digilevile. Alla saja pere elab praegu kohtades, kus digilevi saamine on liiga keeruline, ent ka nende probleemid lubab riik lahendada.
Riik: kõik Eesti majapidamised saavad digitelevisiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel lubas, et tasuta digikanalite probleemid riik lahendab, ükskõik kus inimene ka ei elaks.
Ta märkis, et digile üle läinud inimesed kurdavad esialgu tihti kehva levi üle, ent lõviosa neist juhtudest tuleneb siiski inimeste kodustest antennidest või juhtmetest, mis antennist telerisse pilti toovad.
«Eriti banaalne rike on telekasse minev antennipistik, mis on tihti katki,» lausus Pihel, kelle sõnul pole sel juhul vaja teha muud kui uus pistik juhtme otsa panna.
Noored ei huvitu
Kui digipildiga hädas olev inimene on järele proovinud kõik talle teada olevad võimalused, ent korralikku pilti ikka pole, peaks ta Piheli sõnul sellest teada andma. Seejärel tuleb tehnilise järelevalve amet digilevi tugevust mõõtma. Kui siis leitakse, et digilevi on seal kõrge ja tiheda metsatuka või künka tõttu liiga nõrk, peab AS Levira probleemi lahendama ja ka sellele perele digilevi tagama.
Pihel lausus, et õigus saada riigi kulul korralik digilevi kehtib vaid tasuta levivate digikanalite nagu ETV, TV 3 või Kanal 2 kohta. Kui inimene sõlmib lepingu mõne tasulise digitelevisiooni pakkujaga, siis vastutab levi kvaliteedi eest juba teenusepakkuja.
Pihel ei osanud täpselt öelda, kui palju võiks praeguse seisuga veel olla peresid, kes pole digileviks valmis, ent viimaste küsitluste järgi oletas ta, et nende arv võib jääda 10 000 –
25 000 vahele. Hiljuti digilevile üle läinud USA kogemusele tuginedes on nendeks peamiselt nooremad inimesed, kelle jaoks televisioon pole enam nii tähtis kui vanematele inimestele.
Antennipanijatel tööd palju
Digitelevisioonile üleminek annab palju tööd antennipanijatele. Elioni pressiesindaja Lilian Viirma sõnul on Elioni töömeestel praegu käed tööd täis.
Antennide paigaldamisega tegeleva Ellink OÜ juhatuse liikme Vassili Mjadeletsi sõnul neil aga praegu erilist tungi digitelevisiooni paigaldamiseks polegi, pigem tahavad inimesed endale satelliittelevisiooni taldrikuid. Ta oletas, et inimesed venitavad viimase hetkeni ja neljapäevast saabub paljude jaoks paanika.
Ülehomsest lülitatakse analoogtelevisiooni saatjad Eestis välja. Tasuta Eesti telekanalite ehk ETV, Kanal 2, TV 3, ETV 2 ja Kanal 11 digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Küll tuleb sõlmida mõne teenusepakkujaga leping ja maksta raha, kui on soov näha rohkem kanaleid.
Üleminek
• Neljapäeval kell viis hommikul lülitatakse Eestis välja kõik analoogtelevisiooni saatjad, pärast seda näeb Eestis vaid digitelevisiooni.
• Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid. Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.
• Digitaaltelevisiooni iseloomustab senisest suurem telekanalite hulk, parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused.
Allikas: digilevi.ee
---------------------------------------------
Telepilt hangub enamasti kesisevõitu antenni tõttu
Kuigi teoreetiliselt on digitelevisioonile üleminek lihtne, on paljudel peredel siiski raskusi tekkinud.
Pukas elav Linda Haaviste asus moodsa televisiooni kliendiks juba läinud sügisel, kui vend tõi Tartust esimese digiboksi. See tuli garantiikorras välja vahetada, aga nüüdki võtab väikeses kortermajas pensionipõlve veetev vanaproua vahel digiboksi vahelt ja ühendab antenni otse teleka taha. Sest vahel jääb pilt kinni, vahel on ruudud ja vahel telekas sülitab. «Teeb tssst,» selgitas Haaviste.
Ühel laupäeval juuni keskel kadus digipilt üldse, pärast põhjendati, et oli torm. Analoogpilt oli samal ajal täiesti korralik.
Haaviste luges kokku, et digiboksi pärast on tal abiks käidud juba seitse korda. Ostetud ka antennivõimendi, aga päris korras asi ikkagi pole. «Öeldi, et vaja on uut antenni, sest sellest, mis akna taga, ei piisa,» tõdes Haaviste.
Nüüd nuputab Haaviste, kas saaks selle maja peale ühise, ehk tuleks odavam, sest digiseadmetele on raha kulunud niigi üksjagu.
Tema naaber Taimi Sepping ütles, et temal digiboksi veel ei ole, ja rehmas, et ei ole vajagi, sest suvel pole telekat nagunii aega vaadata.
Tartu elektroonikatöökoja Arwest klienditeenindaja Triinu Epler ütles pühade eel, et nende juurde pöördub digitelevisiooni asjus nõu küsijaid iga päev. Sageli tuleb selgituseks öelda, et viga ei ole muus kui kesiseks jäävas antennis. (tartupostimees.ee)