Vandenõuteooria Eesti Panga kokkumängust 32,3 miljoni USA dollari väärtuses VEB fondi nõuete sahkerdamisega Vene firmale sai eile hoogu juurde, kui selgus, et valeandmetega kiri saadeti Eesti Pangast välja tõepoolest 1995. aastal.
Vakra: pettust planeeriti kaks või kolm aastat ette
3. juuni 2014, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt leidis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kirja blanketti, trükikoja märkmeid, vormistust ja tindiproove analüüsides, et endise pangajuhi Vahur Krafti allkirjaga valeandmeid sisaldav kiri saadeti Eesti Pangast teele 5. aprillil 1995 ja seda pole võltsitud tagantjärele.
Riigikogu uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra (SDE) sõnul tõendab see, et pettust, mis aitas TSL Internationalil Venemaale külmutatud summad hiljem realiseerida, planeeriti kaks või kolm aastat ette. Eesti Panga kiri aitas sellele aga otseselt kaasa.
Kirjaga tõendas Eesti Pank, justkui kuulunuks 1995. aastal alles Eesti riigi ja Eesti Panga nimel olnud VEB fondi sertifikaatidele vastavad summad Venemaa Välismajanduspangas äriühingule TSL International.
Mõtestatult ja teadlikult
Firmal polnud sel hetkel fondis aga üldse nõudeid. Tegelikult ostis Eesti kodanikust Vene miljonäri Aleksandr Matti firma Ühispangalt Eesti riigile ja Eesti Pangale kuulunud nõuded kokku 1997. ja 1998. aastal. Kuigi tehingu asjaolud pole avalikud, õnnestus TSL Internationalil tol hetkel need omandada kümneid kordi algväärtusest odavamalt. Eesti ettevõtete usk Venemaalt raha tagasi saamisse oli selleks ajaks kadunud ja see muutis nõuded peenrahaks.
TSL Internationalil oli ühena vähestest olemas motiiv nõuete omandamiseks, sest erinevalt Eesti firmadest oli Venemaa valmis Vene äriühingute nimele külmutatud summad Välismajanduspangas välja maksma. Eesti Pank väidabki, et nende 1995. aasta valeandmetega kirja kasutades sai TSL International Venemaal 1998. aastal kätte 32,3 miljoni USA dollari väärtuses obligatsioone või rublasid.
«Komisjonil tekkis korduvalt kahtlusi, et võib-olla on see kiri tagantjärele vormistatud, et kogu süsteem näeks välja ausam, selgem ja kõrvaltvaatajatele loogilisem,» lausus Vakra. «Ekspertiis tõestas, et tegelikult oli tegu mõtestatud ja teadliku tegevusega, mis sai Eesti Pangas alguse 1995. aastal ja lõppes edukalt alles 1998. aastal.»
Kes plaani korraldas, uurivad praegu riigikogu komisjon, riigikontroll ja riigiprokuratuur.
Kraft on riigikogu komisjoni ees käinud kahel korral. Mullu sügisel esitas ta uurimiskomisjonile paberid, millega üritas näidata, et TSL Internationalil oli 1995. aastal 32 miljoni dollari suurune nõue Välismajanduspangas olemas. Mõni kuu hiljem tuvastas kohtuekspertiis, et paberid olid võltsitud.
Kraft hoidub ajakirjandusele kommentaare andmast. Ka Vakra ei avalda, keda komisjon skeemi autoriks peab või kellelt pärinesid Krafti võltsitud dokumendid.
15 päeva esitluseni
Mattiga on komisjon olnud korduvalt telefoniühenduses, kuid kõigist lubadustest komisjoni ülekuulamisele tulla on mees kõrvale hiilinud. «Kahjuks peame tunnistama, et meil ei ole viimasel ajal temaga kontakte olnud – see olnud kassi-hiire mäng,» lausus Vakra.
Tänavu märtsis tulid SEB pangas päevavalgele Matti allkirjaga dokumendid, mis näitavad, kuidas ta 1998. aastal vajalikud VEB fondi nõuded omandas. Matt tunnistas mullu detsembris Eesti Ekspressile, et sai 1998. aastal Välismajanduspangast nõuete alusel raha kätte. Raha olevat aga TSL Internationali oma ja tal pole vaja seda komisjoni ees selgitada.
Riigikogu VEB fondi komisjon esitleb raportit parlamendi ees 18. juunil.