President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja palju vaidlusi tekitanud seadusemuudatused, mis kehtestavad apteekide seniste asutamispiirangute kadumise järel üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal.
Kahe nädala eest riigikogus vastu võetud seadus on ajendatud riigikohtu eelmise aasta lõpus tehtud otsusest, mis apteekide pea kaheksa aastat kehtinud asutamise piirangud tühistab. Riigikohtu otsus jõustub 9. juunil.
Ilves ütles presidendi kantselei teatel, et analüüsis enne seaduse väljakuulutamist põhjalikult, mis juhtuks, kui asutamispiirangud kaoksid 9. juunist, ent asemele ei tuleks ühtki reeglit, mis takistaks apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemist maapiirkondades. Tema sõnul omab ravimite kättesaadavus põhiseaduse valguses kõigile Eesti inimestele sõltumata nende elukohast suuremat kaalu kui ravimituru osaliste ärihuvid.
Apteegiturg vajab regulatsiooni
«Ei ole veenvaid tõendeid või argumente, et apteekide asutamispiirangute kaotamine uute piirangute kehtestamiseta ei mõjutaks negatiivselt ravimite kättesaadavust maal. Uuringud ning õiguslik ja majanduslik loogika kinnitavad pigem riigikohtu seisukohta, mille järgi on vaja Eestis apteegiturgu reguleerida, et kindlustada apteekide säilimine vähese nõudlusega maapiirkondades,» ütles Ilves.
Ta viitas riigikohtu seisukohale, et asutamispiirangute kehtetuks tunnistamisel ilma muid meetmeid kehtestamata ei ole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine, kuivõrd Eestis ei ole piisavalt apteekreid. Tema sõnul pole apteeki võimalik pidada ilma apteekrita, mistõttu tuleb uute apteekide asutamisel leida apteekrid ennekõike olemasolevatest apteekidest.
Samuti leidis riigikohus, et vaidlustatud normide kehtetuks tunnistamine uusi reegleid kehtestamata võib piirata ebaproportsionaalselt proviisorite ettevõtlusvabadust.
Riigikohus märkis varasemale kogemusele tuginedes, et asutamispiirangute kadumise järel on tõenäoline, et turuosalised astuvad uute piirangute ootuses samme, mis muudaksid uue regulatsiooni kehtestamise keeruliseks või sisuliselt võimatuks. Näiteks on kohtu hinnangul tõenäoline, et piirangute kadumisel esitaksid turuosalised otsekohe nõuetele vastavad taotlused uute apteekide avamiseks suure nõudlusega piirkondades.
«Riigikohus andis parlamendile maksimaalse seaduslikult võimaliku aja põhiseaduspärase regulatsiooni kehtestamiseks, osutades ka mõeldavatele alternatiivsetele lahendustele. Riigikogu ei ole suutnud selleks tähtajaks probleemi terviklikult lahendada,» nentis Ilves.
Ilves ootab õiguskantslerilt kiiret tegutsemist
President märkis, et kui ta seaduse vetostaks, ei jõustuks ka seaduse need osad, mis näevad ette täiendavad apteegiteenuse kaitse meetmed maal ning ravimite jae- ja hulgimüügi eraldamise, mida on vajalikuks pidanud riigikontroll. «Õiguskantsler saab vaidlustada üksikuid norme, president saab tagasi lükata vaid seaduse tervikuna, nii selgelt vajalikud ja põhiseaduspärased kui ka kaheldavad sätted,» ütles Ilves.
Tema hinnangul on piirangute kadumine uute meetmeteta kasulik ühele ärihuvile, seniste piirangute muudatusteta edasikestmine teisele. «Riigikohtu otsuse eiramine riigikogu poolt on tekitanud olukorra, kus head lahendust ei ole,» märkis ta.
Seniste piirangute asendamine uutega peab olema Ilvese sõnul võimalik ja välistada tuleb olukord, kus apteegiturgu lukustavate sätete kehtetuks tunnistamine lükatakse üha uuesti edasi. Seepärast palub riigipea õiguskantsleril ravimiseaduse muudetud sätteid võimalikult kiiresti analüüsida ja vajadusel algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
Ka juhib Ilves riigikogu tähelepanu, et riigikohus ei ole kohustatud võimaliku põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse tulemusel oma otsuse jõustumist uuesti edasi lükkama. Seega tuleb uute piirangute kehtestamisega tema sõnul kiirustada – uued ja mõjusad piirangud tuleb kehtestada hiljemalt novembri lõpuks.
Seadusemuudatused näevad ette, et kuni 2015. aasta 9. juunini võib suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Kui taotlusi laekub rohkem kui üks, heidetakse esitajate vahel liisku.
Ajutine piirang tekitab eriarvamusi
Ajutise piirangu vastu on sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder, kes leiab, et kui kehtestada üleminekuaeg ja muuta linnadesse uute apteekide asutamine sel ajal sisuliselt võimatuks, jääks ravimituru lukk püsima ja põhiseadusvastane olukord jätkuks. «Selle tulemusel jääks tegelikult turg tänaste turuosaliste jaoks samaks ehk nad oleks konkurentsi eest seadusega kaitstud,» ütles ta.
Teder ütles muudatuste vastuvõtmise järel Postimehele, et kui president kuulutab seaduse välja, siis kavatseb ta pöörduda riigikogu poole ettepanekuga viia seadus põhiseadusega kooskõlla.
Samuti on piirangut kritiseerinud vandeadvokaat Allar Jõks, kes analüüsis muudatusi apteegituru liberaliseerimist pooldava Ülikooli Apteegi ettepanekul. Ka tema hinnangul soovitakse nii riigikohtu otsuse kui ka põhiseadusega vastuollu mineva uue piiranguga «olemasoleva ja domineeriva turuosaga ravimikaubanduse gruppi konkurentsi tervistava mõju eest kaitsta».
Ajutise piirangu kehtestamist on samas toetanud näiteks riigikohtu endine esimees Märt Rask, kelle ametiajal apteegipiirangute arutelu kohtus algas, apteekrite liidu ettepanekul muudatusi analüüsinud vandeadvokaat Jüri Raidla ja kohtus väikeapteeke esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper.
Samuti pooldas piirangu pikendamist riigikogu põhiseaduskomisjon, kelle sõnul saab ajutise regulatsiooni põhiseaduspärasuse suhtes lõpliku ja siduva hinnangu anda vastava protseduuri alusel üksnes riigikohus.
Sotsiaalministeerium tellib analüüse
Sotsiaalkomisjoni esimehe sõnul soovivad komisjon ja sotsiaalministeerium tellida nüüd rea analüüse ja mõjuhinnanguid, mille abil kehtestada järgmise aasta suve alguseks uus regulatsioon, mis tagaks ravimite kättesaadavuse ka maal.
Nii soovitakse analüüsida kaht lahendusvarianti, mille on oma mulluses otsuses välja pakkunud ka riigikohus. Neist esimese kohaselt loodaks maapiirkondades tegutsevate apteekide tegevustoetuse süsteem ehk makstaks neile toetust kas riigieelarvest, apteekide tegevusloa tasu kogumise kaudu või mõnel muul viisil.
Teise lahendusvariandi järgi pandaks suuremates omavalitsustes tegutsevatele apteekidele kohustus osutada teenust ka maapiirkonnas. Kohustus võidakse panna näiteks ravimiameti kaudu kohaliku omavalitsuse taotlusel, riikliku miinimumvõrgustiku alusel või apteekrite koja kaudu.
Samuti soovitakse proviisorite ja farmatseutidega arutada apteekrite koja asutamist, millele saaks delegeerida apteegiteenuse korraldamise ülesandeid. Sotsiaalministeerium tahab hinnata ka eri korralduslike mudelite puhul apteekide tööjõuvajadust ning kokku leppida loetelu tervishoiuteenustest, mida proviisorid ja farmatseudid peaksid apteekides osutama.