Eelmisel nädalal kadus paari päeva jooksul Peetrimõisa majapidamistest mitu lilleamplit. Juba mitmendat suve tegutseb seal lillevaras, kes võõrast vara oma aeda tassib.
Lillevaras ehib oma aeda võõraste sulgedega
10. juuni 2014, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peetrimõisa villa perenaine Anu-Liis Johannes märkas eelmisel teisipäeval, et villa aiast on üks lilleampel kadunud. «Minule on see ampel tähtis, sest esiteks on see ilus, teiseks on see meie oma ja lastud ekstra kokku panna sellisena, nagu ma seda näha tahan,» sõnas ta.
Johannes postitas varguse info oma Facebooki seinale ja seepeale vihjasid inimesed talle, kus kadunud ampel olla võiks. «Läksin ja tõingi selle tagasi.» Anu-Liis Johannes ei tahtnud aga öelda, kelle aiast ta oma lilleampli leidis. «Las ta olla, ma arvan, et sellel inimesel ei ole võib-olla kõik korras,» selgitas ta.
Anu-Liis Johannese sõnul on Peetrimõisa lillevaras varemgi võõrast vara oma aeda tarinud, ent seni pole keegi tihanud häält teha. «Sealtsamast aiast on inimesed nüüd leidnud oma teist aastat kadunud ja ümber istutatud lilli, ampelpotte ja lilleseadete osi,» lisas ta.
Anu-Liis Johannese sõnul on inimesed vargustes juba ammu üht kindlat naisterahvast kahtlustanud. «Aga keegi ei murra ju tema aeda sisse, kui ikka päris täpselt ei tea, ent nüüd, meie ampli aktsioonist julgustatuna, astus sinna nii mõnigi ja nägi lillepeenras tuttavaid asjakesi.»
Näiteks läks eelmise folgi ajal ühe teise Peetrimõisa elaniku Gerle Koki maja eest trepilt kaduma puidust lillekorvike ja Pirni tänava naabritelt varastati samal õhtul mitu amplit. «Me läksime nüüd samuti selle naise õuele ja avastasimegi sealt lillepeenrast oma korvikese,» ütles Kokk.
Korvi sisse olid aga uued lilled istutatud ja Gerle Kokk seda enam tagasi ei tahtnud. «Selle naise poeg maksis meile ja naabritele 60 eurot valuraha,» lisas ta. Kokk kohtus ka lillevargast naisterahvaga, kes tunnistas talle kõik üles, ent ei osanud oma teguviisi põhjendada.
«Mina arvasin, et Peetrimõisa linnajagu on maailma kõige turvalisem paik üldse. Mõtlesin isegi, et olen ogar, kuna kuulutan oma ampli kadumisest, aga tänu sellele saime vargusele jaole,» tõdes Anu-Liis Johannes.
Ta avaldas lootust, et vähemalt mõnda aega võivad Peetrimõisa elanikud südamerahus lilli edasi kasvatada, ent kui asjad uuesti kaduma hakkavad, tuleb resoluutsemalt tegutseda.