Maris Lauri: milleks meile töövõimereform?

Maris Lauri Foto: Peeter Langovits

Töövõime­reform tegeleb võima­luste loomisega, et rohkem inimesi tööd leiaks, kirjutab pea­ministri nõunik Maris Lauri. Loobuda muudatustest, kuna igale küsimusele pole ette vastust, oleks vastutus­tundetu eelkõige osalise töövõime­kaoga inimeste suhtes, kes soovivad tööd teha.

Kui asjad lähevad kuumaks, on tihtipeale tark astuda samm tagasi ja mõelda selle üle, miks ühte või teist asja tehakse. Tundub, et tuleks uuesti meenutada, milleks on Eestile vaja töövõimereformi. Vajadus töövõimereformi järele ei tulene mitte sellest, et keegi tahab mingeid punkte teenida. Vajadus tuleb sellest, et pikka aega pole võimalik praeguse süsteemiga jätkata.

Väga palju on räägitud sellest, et Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. See tähendab paljude muude asjade kõrval seda, et ülalpeetavate hulk iga töötava inimese kohta kasvab. Ühiskonna vananemine viib selleni, et ülalpeetavate seas kasvab vanemaealiste arv ja osakaal. Kuigi pensionile jäädes on päris paljud inimesed suutnud koguda ka sääste, elatakse ikkagi rohkem iga kuu saadavast pensionist. Viimane on aga otseses sõltuvuses sellest, kui palju makse suudetakse maksta töötavate inimeste poolt (ja säästud sõltuvad sellest, palju on tööl käies teenitud ja kulutatud). Selleks et pensionär elaks olgu siis lähemas või kaugemas tulevikus paremini, tuleks luua olukord, et võimalikult paljud tööealised inimesed töötaksid. Muidugi on oluline, et nad teeniksid ka võimalikult suurt tasu.