Riigikogu õiguskomisjoni liige Peeter Võsa ei varjagi avalikkuse eest oma komisjoni istungil peetud sõnavõttu, milles muretseb, et järgmisena hakatakse seadustama ka svingerite ja nekrofiilide kooselu.
Peeter Võsa: järgmisena seadustatakse ka svingerite ja nekrofiilide kooselu
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
11. juuni 2014, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Küsisin kahte asja. Esiteks küsisin, miks kooseluseaduse raames ei käsitleta sellist vähemust nagu grupikooselu. Täiesti arvestatav seltskond ja arvestatav eluviis – svingerid. Teine küsimus puudutas nekrofiiliat. Kui tuuakse põhjuseks, et on vaba tahe elada koos omasoolistel, siis miks inimesed elu ajal ei võiks notaris sõlmida lepingu ja kui üks nekrofiilipaarist lahkub, siis miks ei võiks käia ellujäänu teda surnukuuris enne limpsimas, kui ta hapuks läheb,» vahendas Võsa oma õiguskomisjonis peetud sõnavõttu.
Ta ise leiab, et sellega üle piiri ei läinud. «See ei olnud terav, pigem ajakirjandus esitleb seda kui teravmeelitsemist,» lisas Võsa, kes usub, et sellisel kujul pole kooseluseadust vaja ning praegune seadusandlus võimaldab samasoolistel juba minna notarisse lepinguid sõlmima.
Oma Facebooki lehel täpsustas ta, et ei näe ohtu selles, et kaks meest või naist koos elavad, oht on selles, et see on järjekordne samm maailma poole, mis on tundmatu.
«Sooneutraalse seaduse kaugem eesmärk on sillutada teed pedofiiliale. Mina sellist Eestit ei tahtnud,» kirjutas Võsa.
Teema tõstatas tänane Eesti Päevaleht, kellel õnnestus tutvuda komisjoni istungi lindistuse refereeringuga.
Igal sõnavõtul oma valija
Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest õiguskomisjoni aseesimees Marko Pomerants tõi välja, et tegemist on väga halva pretsedendiga, aga mitte selles osas, mis puudutab Võsa sõnavõttu, vaid seetõttu, et on tekkinud olukord, et komisjoni liikmetelt või istungil osalenud inimestelt on jõudnud lindistused või tekst ajakirjandusse. «Kui kellelegi teise sõnavõtt ei meeldi, siis tuleb seda koha peal klaarida. Olen nördinud sellise praktika üle, et vaba sõnavahetus ei ole võimalik,» ütles Pomerants, kes kinnitas, et ei soovi Võsa sõnavõtule hinnangut anda.
«Ilmselgelt ei saa olla tegemist komisjoni salvestusega. Tegemist saab olla olukorraga, kus keegi on oma mobiiltelefoniga debatti lindistanud. See on kahetsusväärne ja väga nõme. Me pole seda veel arutanud, aga ma kavatsen võtta selle teemaks,» lisas Pomerants. Ta toonitas, et saadikud ei pea üksteise sõnavõttudega nõus olema, aga nende suhtes tuleks pretensioonid esitada koha peal. Kui arutelu ei ole avalik, siis ei peaks Pomerantsi hinnangul seda teemat hakkama ajakirjanduses lahkama.
«Ta (Peeter Võsa – toim) ei ole ise ka saladust teinud oma sõnavõtust,» arvas aga reformierakondlasest komisjoni liige Valdo Randpere, kes leiab, et iga sõnavõtu jaoks on olemas oma valija. «Valijad lõpuks otsustavad ja kindlasti on ka neid, kes leiavad, et see sõnavõtt on õige,» nentis Randpere. Ta lisas, et Võsa sõnavõtt komisjoni liikmetele kuigi imekspandav ei olnud. Pigem šokeeris see Randpere arvates enam külalisi.
«Jutuks on olnud see, et kuivõrd me üldse peaksime avalikustama seda, mis komisjonis toimub. Arutelu käiku ei peaks avalikustama, sest siis arutelu saab väga kammtisetud ja inimesed hakkavadki rääkima nagu kaamera ees,» leidis Randpere.