Otepää tervisekeskus jäi ilma hooldusabi teenuse lepingust. Seega suunab haigekassa otsus haiged ravile kaugele Tõrva või Valka.
Otepäälased enam õendusabi ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lähedastel on keeruline käia inimest kaugel vaatamas – muret on siis palju rohkem,» ütles tervisekeskuse juht Andres Arike, kes oli eile kohtudes silmnähtavalt murelik, mudides närviliselt võtmeid. Arike vaidlustas haigekassa otsuse. Ta loodab enda sõnul ikka veel, et haigekassa muudab meelt ja õendusabiga jääb ka Otepääle. Tõenäosus on selleks paraku väike.
«Saime mai lõpus suuliselt teada, et lepingut ilmselt ei pikendata, aga kui 5. juuni hommikul tuli teade, et lepingut ei sõlmita juba alates juulist, siis ... Üks riiklik asutus teisega niimoodi ei tohiks käituda. Ma ei jõua inimestele isegi koondamisteateid anda. Praegu koostan strateegilisi plaane, kuidas sellest jamast välja tulla,» rääkis ta. «Eks siin peab ka kohalik omavalitsus kõvasti kaasa rääkima.»
Valga haigla sai otselepingu, nii et omavahel konkureerisid vaid Tõrva ja Otepää tervisekeskus ning uuena Lõuna-Eesti hooldekeskus Paluperast. Võitis Tõrva. Seega jäi rahata veel keskus Paluperas, mille juht Vambola Sipelgas lootis, et nad saavad õendusabiga alustada. Ta tõdes, et haigekassa põhjendused, miks neid ei valitud, jäidki segaseks.
Surmahoop haigekassalt
«Ju seal on keegi teinud poliitilise otsuse, kes saab raha ja kes ei. Ma ei usu, et meie oleme sisuliselt halvemad kui Tõrva või Otepää. Oleksime kõik hakkama saanud,» ütles Sipelgas. «Otepää tervisekeskusele on see otsus surmahoop.»
Arike nõustus Sipelgaga. «Sisuliselt on tal õigus. Aeg näitab, mida see täpsemalt tähendab.»
Sotsiaalministri määrus sätestab, et hooldushaiglas töötaval õendusjuhil peab olema kõrgharidus ja kolmeaastane töökogemus. See nõue hakkab kehtima 2016. aasta juulist. Haigekassa lisas aga juurde oma nõudmised ja ainuüksi kõrgharidusest ei piisa.
«Kui sul ei ole sellist inimest tööl, peaks olema kirjalik nõusolek inimeselt, kes on nõus siia tööle tulema. Haigekassa nõuab kitsamat spetsialiseerumist (magistrikraadi – M. V.),» lausus Arike, kelle alluvuses töötab õendusjuht, kellel on täidetud sotsiaalministri nõutu, haigekassa oma mitte.
«Oleksime võinud teha Potjomkini küla. Otsinud kusagilt inimese, kes ütleb, et tuleb siia tööle, kuigi pole garantiid, et tuleb,» lisas Arike.
Õigus haigekassale
Arike teab, et haigekassa võib pisiasju nõuda. «Neil on olemas kohtulahend, milles riigikohus ütles selgelt, et haigekassal ongi õigus muudatusi teha ja nii see ongi läinud,» lausus Arike.
Maakonna arengukava ütleb, et Valgamaal on kolm tõmbekeskust: Valga, Tõrva ja Otepää. Hooldusravi peaks kodu lähedal olema. Arengukava haigekassat aga ei huvita.
«Ehk on haigekassal kahe kõrva vahel plaan meditsiiniteenused Tartusse ja Tallinna viia. On kuuldud kõlakaid, et see võib olla haigekassa juhatuse soovunelm. Kindlasti võib ka suurte haiglate lobitöö seal taga olla. Ei taha kellelegi näpuga näidata, aga nii võib mõelda,» ütles Arike.
Tulevikus muutub praegune õendusabi Arikese kujutluses ilmselt tavaliseks hooldekodu osakonnaks. «Jätaksime kõik voodikohad alles, aga ravi patsiendile ei ole,» ütles ta. «Talle antakse süüa, mõõdetakse vererõhku – aidatakse päev õhtusse saata. Praegu tegeleb meditsiinipersonal patsientidega ööpäev läbi.»
Otepää abivallavanema Margit Prede sõnul on vald teinud kõike, mis võimalik, et tervisekeskuses hooldusraviga jätkata saaks. Sotsiaalminister soovitas kohtumisel teha kiri, mis läks teele haigekassa nõukogule. «Ilmselt minister aidata ei saa,» lisas Prede.
Sotsiaalministrilt ei õnnestunud lehe trükkimineku ajaks kommentaari saada.
KOMMENTAAR
Katrin Romanenkov, haigekassa avalike suhete osakonna juhataja
«Peale personali pädevuse hinnatakse teenuse pakkumise keskkonna kvaliteeti, teenuse osutamise kvaliteeti ja õendusabi pakkuja võimekust. Kriteeriumite eesmärk on tagada parimad ja kvaliteetseimad ravivõimalused. Madalama punktiskoori saamine ei tähenda, et teenusepakkuja osutab halva kvaliteediga teenust.
Statsionaarse õendusabi tervishoiuteenus on kõigile korraldatud maakondlikul tasandil. Ühtlane kättesaadavus tähendab, et ravi peab võrdselt kättesaadav olema kõigile maakonna elanikele. Kehtivad põhimõtted ei võimalda Otepää elanikke eraldi käsitleda. Vastasel juhul tuleks inimestele teenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks pakkuda raviteenuseid ka kõigis teistes maakonna asulates kohapeal.
Soovime rõhutada, et õendusabi teenust vajavad inimesed ei pea muretsema, sest tervishoiuteenuseid rahastab haigekassa maakonnas varasemate aastatega sarnases mahus. Koduõendusteenuste pakkumine kasvab võrreldes 2013. aastaga sellel ja ka järgmisel aastal oluliselt.»