Esmaspäeval sai riigikogu riigikaitsekomisjon ülevaate uue riigikaitseseaduse väljatöötamise hetkeseisust, peagi kooskõlastusringile jõudev eelnõu ühendab endas rahu- ja sõjaaja riigikaitse.
Raidma: sõja- ja rahuaega ühendav riigikaitseseadus võtab kuju
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. juuni 2014, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti riigikaitse üldist korraldust reguleerivad seadused on hakanud selgelt ajale jalgu jääma. Esiteks on nad vastu võetud enne Eesti liitumist EL-i ja NATO-ga, teiseks on tänane julgeolekukeskkond ja riigikaitse reaalsus küllaltki tugevalt muutunud,» ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Uue seaduse loomise protsess lähtub 2010. aasta lõpus vastu võetud riigikaitsestrateegiast, riigikaitseseaduse rohelisest raamatust ja kehtivast koalitsioonilepingust. Eesmärgiks on selle aasta lõpuks jõuda seaduse vastuvõtmiseni.
«Täna on kaitseministeerium alustanud protsessiga, kus kolm kehtivat seadust – rahuaja- ja sõjaaja riigikaitseseadused ning rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus avatakse ning üheks terviklikuks riigikaitseseaduseks kirjutatakse. Uut seadust on kindlasti vaja ka meie laia riigikaitsekäsitluse rakendamiseks ning rahu- ja sõjaaja riigikaitseliste juhtimissüsteemide ja vastutusalade ühtlustamiseks,» ütles Raidma.