Sügisel koos tuleohutuse seadusega jõustuv määrus käsib plastist prügikonteinerid majast vähemalt nelja meetri kaugusele paigutada. Näiteks Tallinna vanalinnas on nõuet pea võimatu täita.
Vanalinlastel on raskusi prügikastidele tuleohutu koha leidmisega
2. juuli 2010, 00:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljameetrine ohutus- ehk eraldusriba tuleb määruse eelnõu järgi tagada süttiva pinnakihiga hoonest või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast. See reegel kehtib nende hoonete puhul, kus pidevalt viibivad inimesed, seega garaažide ja muude abihoonete see ei käi.
Kui uus määrus sellisel kujul vastu võetakse, valmistab see paljudele majahaldajatele peavalu. Tallinna vanalinna paljudes kohtades on seda pea võimatu täita.
Nii näiteks tuleks Vene tänaval asuvas pikas ja kitsas Meistrite hoovis panna prügikonteiner täpselt hoovi keskele, kohvikulaudade vahele. Hoovi ümbritsevad keskaegsed majad on küll kivist, kuid neis on nii palju aknaid ja uksi, et muul viisil pole võimalik tuleohutusnõudeid täita.
Meistrite hoovi peremees, ehtekunstnik Jaan Pärn laiutas nõutult käsi, kui proovis seni hoovinurgas seisnud plastkonteinerit kohvikulaudade vahele paigutada. Möödunud aastal valiti Pärn Eesti parimaks turismiarendajaks ning reisiraamatute sari Lonely Planet pidas vajalikuks Meistrite hoovi eraldi esile tõsta. «Tuleb vist auhind koos vabandustega tagasi anda,» nentis kunstnik.
Meistrite hoovi tagumises otsas asub peenemat sorti majutusasutus Villa Hortensia, kus Eesti Ekspressi andmetel armastavat peatuda Belgia kuninganna Paola, kui ta inkognito Tallinnas käib. Prügikonteinerite vahelt kuningliku perekonna liikmed ennast ilmselt läbi pressima ei hakka.
«Selle nõudmise täitmine võib paljudele majaomanikele tõepoolest päris suureks probleemiks osutuda. Ja mitte ainult vanalinnas, vaid ka puitelamutega miljööaladel,» nõustus Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Oliver Orro.
Ta arvas, et mõnel majaomanikul õnnestub võib-olla mõni vana abihoone, näiteks pesuköök või tõllakuur muinsuskaitse nõudeid järgides prügimajaks ümber kujundada. «Need, kellel seda võimalust pole, on raskustes. Meie poole pole seaduse koostajad pöördunud ja inimestele ei oska ma kahjuks mingit nõu anda,» ütles Orro.
Kalamajas asuva puitelamu kaasomanik Madli Vitismann meenutas, millist võitlust tuli pidada prügivedajaga selleks, et maja juurde metallist prügikonteiner saada. Ragn Sellsi käest seda ei saadudki. Linna poolt piirkonda teenindama määratud jäätmefirma pakkus majaomanikele plastkonteinerit, mida nood tulekahjuhirmus maja seina äärde seisma panna ei tahtnud.
«Meie lahendasime oma probleemi sellega, et ostsime välja eelmise jäätmekäitlusfirma metallkonteineri. Ja seegi seisab meil küllaltki ohutus kohas, mitte päris seina ääres.
Aga mõne teise meie tänava puitmaja juures on plastkonteiner vastu maja seina,» rääkis Vitismann. Korra on ka metallkonteineri sisu põlema läinud, õnneks aga kustus kiiresti. Mis oleks saanud siis, kui maja seina ääres oleks süttinud plastkonteiner, ei taha elanikud mõeldagi.